Pilguheit Eesti tippteadlaste koostööle

Teadlaste koostööst räägitakse palju: koostöös peitub jõud, sünnivad uued ideed, paraneb konkurentsivõime, tulemuseni jõuab kiiremini… Ei kõlba kuskile, kui istud oma poolpimedas laboris üksinda ning muudkui katsetad ja katsetad. Koostööst on saanud suur ja õilis eesmärk, sealhulgas riigi silmis. Tundub, et koostöö on loomulik ja lihtne. Eriti Eestis – väikses riigis, kus kõik tunnevad kõiki. Ent üksteise tundmisest ei piisa, nagu näitab meie Eesti tippkeskuste meetme lõpphindamine.

Eesti teaduse põhieesmärk on tipptaseme teadus ja tipptaseme teadus tähendab rahvusvahelist väljapaistvust. Selline teadus tõstab Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet ja trumpab üle seni ägedaimaid teadussaavutusi mujal maailmas. Selleks loodi ja rahastati perioodil 2008–2022 21 tippkeskust. Tippkeskused on ühendused, mis on koondanud Eesti tähtsamad ja väljapaistvamad uurijad aladelt humanitaarteadustest füüsikani. Tippkeskustesse kuuluvad teadlaste moodustatud uurimisrühmad. Teisisõnu, teadlased said raha, et mitte konkureerida uurimistoetuse eest ja panna end laboritesse kinni, vaid teha omavahel koostööd.

*Illustratsiooni autor on Mette Mari Kaljas*

Teadlased ütlevad, et koostöö loomine ja toetamine on hea väljakutse: peab ühendama erinevaid teadlasi, tekitama ühishuvi, ühtekuuluvustunnet, koordineerima tööd… isegi siis, kui need on sinu vanad head kolleegid. Samuti täheldasid teadlased: „Sisuline koostöö lõpeb teadusartikliga“, st on olemas ka teine, nagu teadlased ise nimetavad, formaalne koostöö: informatsiooni jagamine, koosolekud, kogu kontserni töö koordineerimine… Kõige rohkem ja paremini on edenenud sisuline koostöö uurimisrühmade tasandil, mitte tippkeskuste vahel, kes tegelesid huvide esitamisega, infovahetamisega…

Hea küll. Koostöö on tekkinud. Teadlased said tuttavaks, töötasid koos jne. Järsku ei peaks enam seda toetama? Koostöö ei ole igikestev. Paljud teadlased ja uurimisrühmad jäävad alles, paljud aga mitte. Meid huvitab skaleerimine ja ulatus, eks ole.

Kokkuvõttes on meede loonud töökeskkonna nii nendele teadlastele, kes juba üksteist tunnevad kui ka seni võõrastele. See on võimendanud Eesti teaduse kõrget kvaliteeti. Mida võiks koostöö puhul arvestada uue meetme välja töötamisel? Mõtestades teadlaste koostööd mitte üksnes eesmärgina, vaid eesmärgi saavutamise vahendina näeb rohkem poliitika kujundamise võimalusi.

Teaduskoostöö keskendub erinevatele nähtustele ja eksisteerib erinevates vormides. Igal tasandil on oma ootused, väljundid, tulemused ja eesmärgid.
Kui koostöö all mõelda ainult lõppeesmärki (suhelge rohkem ja aktiivsemalt), kaotame olulise perspektiivi – koostöö on abivahend, mis aitab saavutada erinevaid eesmärke (vt esimene punkt).
Koostööd peab toetama ja suunama. See ei ole loomulik sünniga antud imevõime.