Praktikant mõtiskleb: MIPEX2020 – Eesti lõimimise poliitikad arenevad tõusujoones

MIPEX 2020. aasta lõimimise poliitikate uuringu tulemused on ilmunud. Sel aastal skooris Eesti sisserändajate lõimimise poliitikate indeksis (MIPEX) pooled punktid maksimumist. Eesti lähenemine sisserändajate lõimimisele on seni arenenud tõusujoones. Kõigi 52 osalenud riigi arvestuses on Eesti 26. kohal.

Mis on muutunud?

Eesti lõimimise poliitikad on alates 2007. aastast, mil Eesti esimest korda uuringus osales, pidevalt paranenud. Ka võrreldes eelmise MIPEX uuringuga, mis toimus viis aastat tagasi, on lõimimise poliitikate areng jätkuvalt positiivne. 2014. aastal oli Eesti üldskoor 46, aastal 2019 juba 50 punkti 100st. Kui teiste uuringus osalenud riikide üldskoorid paranesid viimase viie aasta jooksul keskmiselt kahe punkti võrra, siis Eesti lõimise poliitikad on täiustunud koguni nelja punkti võrra.

*_{Joonis: MIPEX 2019. aasta Eesti tulemused. Allikas: MIPEX}*

MIPEX hindab lõimimise poliitikaid kokku kaheksas valdkonnas: tööturu mobiilsus, haridus, perede taasühinemine, poliitikas osalemine, pikaajaline elamine, kodakondsuse omandamine, võrdne kohtlemine ja tervishoid. Eestil on kõrgemad skoorid just tööturu mobiilsuse, hariduse, perede taasühinemise ja pikaajalise elamise valdkondades.

*^{Joonis: MIPEX Eesti tulemused aastatel 2007-2019. Allikas: MIPEX}*

Töötamisega seotud poliitikad on aastate jooksul muudetud võrdsemaks. Kuigi kolmandate riikide kodanikel on võrreldes kohalikega tööturule sisenemisel ning oma ettevõtte loomisel täiendavaid piirangud, siis võrdväärne ligipääs kõrg- ja kutseharidusele, sotsiaalkindlustusele ja spetsiaalselt neile suunatud abile on olemas. Samuti on üldharidusega seotud poliitikad Eestis sisserändajate vajaduste suhtes toetavad.

Eesti tulemuste raportis on positiivseteks edusammudeks märgitud mitmeid muutusi just pikaajalise elamise valdkonnas. Samuti on kaotatud piiranguid sisserändajate perekondade taasühinemisel, mistõttu on tõus selle valdkonna punktiskooris suurim.

MIPEX kohaselt ei ole viimase viie aasta jooksul negatiivseid muutuseid Eesti lõimimise poliitikates olnud. Tagasihoidlikud skoorid on poliitikas osalemise ja kodakondsuse omandamise valdkondades. Seda seletab asjaolu, et Eesti on säilitanud mõlema valdkonna puhul konservatiivse lähenemise.

Kuidas läheb Eestil võrreldes ülejäänud maailmaga?

Eesti tulemus, täpselt pooled punktid sajast, on enam-vähem võrdsel pulgal teiste Euroopa Liidu ja OECD riikide tulemustega. Näiteks Tšehhi, Serbia ja Šveits said Eestiga sama palju punkte. Peale üldise punktiskoori, võrreldakse kuivõrd riikide lähenemine lõimimise poliitikad toetavad sisserändajate tulevikku, võimalusi ja põhiõiguseid. Eesti lähenemine lõimimise poliitikatele on võrdlemisi terviklik ehk üritatakse tagada sisserändajatele kindel tulevik, võrdsed õigused ja võimalused. Samas on nende kolme tagamisel veel mitmetes valdkondades arenguruumi.

MIPEX toetub arusaamale, et lõimimine on kahesuunaline protsess. Riigi lõimimise poliitikad mõjutavad avalikkuse arvamust sisserändajate kohta ning sisserändajate suhtumist riiki. MIPEX ideaali järgi peaksid lõimimise poliitikad toetama nii avalikkuse positiivset suhtumist sisserändajatesse kui ka soodustama sisserändaja positiivset suhtumist riiki.

Näiteks Soome kuulub üldskooriga 85 punkti MIPEX riikide esikümnesse. Eesti saab Soomelt pea kõikides valdkondades eeskuju võtta. Esikümnesse kuuluvaid riike ühendab asjaolu, et sisserändajatesse suhtutakse kui võrdsetesse ning seda peegeldavad ka lõimimise poliitikad. Võrreldes Soome ja teiste MIPEX riikide esikümnesse kuuluvatega, saab Eesti pöörata rohkem rõhku sellele, et lõimimise poliitikad soodustaksid veelgi enam positiivseid suhteid avalikkuse ja sisserändajate vahel.

Samas Eesti lähenemine lõimimise poliitikatele on terviklikum kui teistes Balti riikides või Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Ka Läti osales MIPEX uuringus esimest korda aastal 2007, kuid areng lõimimise poliitikates on tagasihoidlikum võrreldes Eestiga. Läti üldskoor on 37. Sarnaselt Eestile on alalise elukoha taotlemise ning pere taasühinemise valdkondadel kõrgem tulemus. Eestist suurem punktiskoor ja edasiminek on hoopis võrdse kohtlemise tegevustes. Üleüldiselt Läti poliitikad pigem takistavad lõimimist kui soodustavad seda.

Mis on MIPEX?

MIPEX (Migrant Integration Policy Index) kirjeldab ja hindab uuritava riigi lõimimise poliitikaid. MIPEX on laiahaardeline tööriist, mis võimaldab analüüsida riigi lõimimise poliitikate arengut ajas ning täiendab riigi enda samateemalisi uuringuid ja näitajaid. Lisaks saab indeksi abil võrrelda riigi tulemusi teiste uuringus osalenud riikidega.

MIPEX kogub andmeid eelpool nimetatud kaheksa valdkonna kohta eraldi ning koostab nende põhjal ka üldskoori. Lõimimisega seonduvaid poliitikaid hinnatakse skaalal nullist sajani. Maksimaalselt sada punkti antakse siis, kui poliitika vastab võrdse kohtlemise kõrgeimatele standarditele.

MIPEX on rakenduslik: andmeid saab kasutada poliitikate, muudatusettepanekute ja projektide loomiseks. Seega on MIPEXi andmed abiks nii poliitikakujundajatele, mittetulundusühingutele kui ka teadlastele. MIPEXi uuringutele on viidatud suisa 4600 erinevas dokumendis.

MIPEX uuringu korraldajad Migratsioonipoliitka grupp (MPG) ja Barcelona rahvusvaheliste suhete keskuse (CIDOB). Esimene MIPEXi uuring ilmus 2004. aastal. 2020. aasta MIPEXi raport on juba viies väljaanne, kus võrreldakse suisa 52 riigi lõimumispoliitikaid 2014-2019. aastatel.

Loe lähemalt Eesti MIPEX tulemuste kohta siin

Helena Juht
Balti Uuringute Instituudi praktikant