eTwinning: säratooja ja rutiinimurdja

“Kui õpetajal on normkoormus ja ta on normaalselt puhanud, siis saab tekkida motivatsioon rahvusvaheliseks koostööks. Kui on veel ka toetav juhtkond ja haridustehnoloog, kelle saab appi kutsuda, siis nii saabki innovatsioon alata.”

Just nii tabavalt võttis üks õpetaja kokku enda ja kolleegide valmiduse osaleda eTwinningu tegevustes. eTwinningu programm loodi 2005. aastal lasteaia-, üldharidus- ja kutsekoolide õpetajatele virtuaalse koostöövõrgustikuna, mis võimaldab õppida nii Eesti kui välismaa kolleegidelt, jagada omavahel kogemusi ja osaleda koos õpilastega koolidevahelistes õpiprojektides. Balti Uuringute Instituut uuris Haridus- ja Noorteameti tellimusel 2023. aasta sügistalvel Eesti õpetajate motivatsiooni eTwinningu tegevustes osaleda.

Õpetajaamet on keeruline ja stressirohke, täiesti arusaadav, et lihtsalt nalja pärast uusi kohustusi endale võtta ei taheta. Rääkisime nii nende õpetajatega, kes on eTwinningu projekte teinud juba ligi 20 aastat kui ka nendega, kes teinud ühe või kaks. Aga ka nendega, kes käinud koolitusel, ent jäänud teadmiste rakendamisel toppama. Üllatuseks selgus, et ajapuudust ei tajutagi ühe ja peamise takistusena – pigem tundus, et õpetajaid takistab üldine infopuudus või ebakindlus. Rohkem projekte tehes suureneb ka vilumus sisustada eTwinningu õpiprojekt viisil, et teemad täidavad õppekava eesmärke. Nii ei ole koos mõne välismaise klassiga ekraani vahendusel õppimine mitte lisalõbu, mille ülekoormatud õpetaja peab niigi tihedasse ajakavva kuidagi sisse suruma, vaid tavaline õppetöö inspireerivamas vormis.

Ei ole saladus, et paljud kooliga seotud osapooled: õpetajad, lapsed ja vanemad on viimasel ajal üha kriitilisemad koolisüsteemi ja metoodika jäikuse suhtes. Vähem on ehk avalikult räägitud, et ka tänapäevastele õpetajatele endile võib mõjuda demotiveerivalt, kui nad aastast aastasse sama materjali andes justkui ühte mustrisse kinni jäävad, sest enesetäienduseks, materjali ja meetodite kaasajastamiseks lihtsalt ei jagu argipäeva kõrvalt võhma. eTwinningu tegevusi läbi viinud õpetajate motivatsiooni uurides selguski, et programm annab võimaluse rutiinist välja saada – virtuaalkohtumised kaugete maade õpetajate ja õpilastega toovad koolipäeva põnevust ja muudavad klassitunnid interaktiivsemaks. Seda kinnitasid meile mitmed õpetajad, rõhutades et eTwinningu projektides osalemine annab neile võimaluse olla õpetajatöös loomingulisem, lisaks enese arendamisele ka end teostada.

Tundide suurenenud interaktiivsus ei ole samuti sugugi väheoluline aspekt: digipädevus on ülioluline oskus, ja selle asemel, et seda arvutitunnis teoreetiliselt õppida, võivad rahvusvahelise projekti tegevuste käigus oskused kiireminigi tulla. Digipädevust saavad eTwinningu käigus juurde ka õpetajad. Pikema eTwinningu kogemusega pedagoogid rääkisid, kuidas nad saavad mõnes klassis kogu projekti tehnilise poole ja dokumentatsiooni usaldada õpilastele, nii et nood saavad väärt praktikakogemuse ja õpetaja saab keskenduda vaid õpetamisele.

Õpetajaid intervjueerides selgus, et lisaks enesearengule ongi õpetajate jaoks eTwinninguga tegelemisel teine peamine ja ülioluline motivaator “sära laste silmades”. Õpilastel on põnev kogeda kultuurilisi erinevusi eakaaslastega teistes maades, õpetajad naudivad omakorda võimalust näha pealt laste silmaringi avardumist ja enesekindluse kasvu. Mainiti, et ka kehvema keeleoskusega õpilased saavad eTwinningu käigus tugeva lisamotivatsiooni keeleõppeks, teadmine, et kusagil mujal keegi loeb nende tööd, paneb pingutama. Õpetajad rõhutasid, et õpilased tahavad väga tavalisest teistmoodi õppida ja tulevad projektidega hea meelega kaasa. Õpetajad rääkisid õpilaste edusammudest väga emotsionaalselt ja kasutasid väljendeid “fantastiline tunne” ja “see annab jõudu”. Õpetajad leidsid, et õpilasi peaks tubli osaluse korral ka tunnustama, kas kooli juhtkonna või HarNo poolt.

Kolmandaks oluliseks motiveerivaks aspektiks eTwinningu programmis ja ilmselt ka laiemalt rahvusvaheliste projektidega tegelemise juures on koostöö kolleegidega eri riikidest üle maailma. “Teised inimesed näitavad enda tööd, mille kaudu saad ise samuti häid ja uusi ideid. Samuti saate koos mõelda välja asju ja probleemidele lahendusi. eTwinningus on sama masti inimesed, kes mõistavad üksteist. See annab enesekindlust,” rääkis üks õpetaja. Vahel liigutakse mõttekaaslastega ühest projektist teise, võimalusel ka eTwinningust Erasmus+ ja teiste projektide juurde, mis võimaldavad kohtumisi päriselus. eTwinningu programm annab õpetajatele sõpru kogu eluks, kes pakuvad rasketel hetkedel tuge, tekib õpetajate vaheline solidaarsus. Eks koostöö ja väliskolleegide toetuse tunde nii tugev rõhutamine rahvusvahelise koostöö olulise plussina võib viidata koostöö nõrkusele ja tunnustuse puudusele Eesti koolide sees.

Selgeid vajakajäämisi näitas Balti Uuringute Instituudi uuring ka rahvusvahelise koostöö tunnustamise osas. HarNo tööle eTwinningu tegevusi läbi viivate õpetajate tunnustamisel ja võrgustamisel jagus osalejatel vaid kiidusõnu. Enamikes koolides ja lasteaedades jääb aga juhtkonna toest ja tunnustusest kõvasti puudu. Intervjuude käigus pakuti välja tore idee töötada välja eTwinningu koostööprojektid koolijuhtidele. Kindlasti oleks kasulik väliskolleegidega kogemusi vahetada, ent salaplaanina kasvaks ka juhtkondade arusaam projekti kasudest ning vajadusest osalejaid tunnustada või premeerida.

Kuulates eTwinningus kogenud õpetajatelt ootamatult rikkalikku ja veenvat projekti kasude ülevaadet, hakkas tunduma kummaline, et iga-aastasel õpetajate tunnustusüritusel rahvusvahelist koostööd ära ei märgita. Uurisime õpetajate arvamust, ja neil on täpselt sama segadus: edukat osalust rahvusvahelistes projektides ei tooda aasta õpetaja galal isegi ühe aspektina välja, rääkimata eraldi auhinnakategooriast, mida see kindlasti vajaks.

Kokkuvõttes: õpetajad kinnitasid nii intervjuudes kui küsitlusele vastates, et eTwinningu tegevused on kasulikud ja motiveerivaks nii õpetajatele kui õpilastele. Programmi edendamiseks oleks vaja teadlikkust tõsta nii koolijuhtide kui ka lapsevanemate seas, et nad oskaksid nii ägedat ja õpilasi arendavat võimalust klassiruumi tahta ja paluda. Ja lisaks tuleks agaramaid osalejaid rohkem tunnustada, sh ka üleriigilisel tunnustusüritusel. Ent algusesse tagasi jõudes: esiteks tagame õpetajatele normkoormuse, normaalse palga ja puhkuse, vajadusel haridustehnoloogi ja innovatsioonile avatud toetava juhtkonna. Nii saavad sära silma nii õpilased kui õpetajad, ja päris tore on seda sära teiste riikide õpilaste ja õpetajatega omakorda jagada.

Loe projekti aruannet SIIT.

Blogipostitust saate lugeda uuringu tellija Haridus- ja Noorteameti lehel SIIT.