Kaugtöö teises riigis – avantürism või tavapäraseks muutuv praktika?

Istuda maha mõnes välisriigi kohvikus, avada sülearvuti ja hakata tegema oma igapäevast tööd võib esmapilgul tunduda miski, mida teevad startup ettevõtjad, vabakutselised seiklejad või rikkad investorid. Tegelikkuses aga on pandeemia ning kiiresti arenev digikommunikatsioon muutmas kaugtöötamist küllaltki tavapäraseks ja taskukohaseks igaühele, kes teeb tööd peamiselt arvutiga. Sestap on avanevad võimalused pannud ka mind mõtlema väga lihtsale küsimusele: kui me oleme sunnitud töötama kontorist eemal, siis miks mitte valida, kust seda teha?

Olles 24-aastane, otsustasin mõned kuud tagasi katsetada diginomaadi elu. Kogu protsess polnud sugugi raske. Kõige tähtsam ja ka keerulisem oli veenda iseennast ning jõuda otsusele, et nüüd on aeg minna. Ülejäänu kulges lihtsalt: valisin välja meelepärase sihtkoha, broneerisin Airbnb mitmeks kuuks, ostsin lennupileti, loobusin Tartu üürikorterist, pakkisin asjad, viisin ülejäänud esemed sõbra juurde hoiule ja asusingi teele.

Võimalused kaugtööks Balti Uuringute Instituudis

Oluline on rõhutada, et diginomaadluse võimalused sõltuvad paljuski töökohast ja ei kaasne kaugeltki iga ametiga. Õnneks on meie mõttekojas tagatud võimalused ja tingimused, et teha kaugtööd mugavalt. Pea kogu meie töö toimub arvutis. Töökoht pole kontoriga otseselt seotud; iga töötaja võib ise otsustada, millal käia kontoris ja millal jääda koju. Lisaks on vajadusel olemas igakülgne tugi tehnika ja varustuse osas, et tagada mugavad töötingimused ka kodus. Väga suurt osa paindlikkusest mängib ka rangelt fikseeritud tööaja puudumine. Päevadel, mil tööd on vähem, annab see võimaluse ise otsustada, mida põnevat oma ajaga ette võtta. Kõik see loob sobivad tingimused välismaal töötamiseks.

Sobivad töötingimused

Reisida võib mitut moodi. Mõni eelistab vahetada keskkonda iga paari päeva tagant, mõni peatub ühes linnas või riigis mitmeks kuuks ning mõni veelgi pikemaks ajaks. Mina olen võtnud sihiks viibida ühes linnas 1-2 kuud, mis eeldab lühiajalise majutuse broneerimist (kuna kohalike kinnisvaraportaalide või maaklerite kaudu üüritavad elupinnad on sageli mõeldud pikaajaliseks üüriks). Selleks on kõige paremini sobinud just Airbnb, mis võimaldab broneerida majutust nii paariks päevaks kui ka mitmeks kuuks.

Sobiva Airbnb otsimisel kehtivad samad reeglid nagu iga kodu puhul. Näiteks lisaks kiire interneti olemasolule mängib suurt rolli hea laua ja tooli olemasolu. Mida paremad töötingimused on majutuses, seda mugavam on kaugtöö. Pisikese köögilaua taga tundide kaupa istumine muutub kiiresti ebamugavaks. Tänapäeval arvestab nii mõnigi majutaja diginomaadide vajadustega pakkudes monitori, printerit vm.

Kuna Airbnb on ühtlasi ka üks suuremaid lühiajalist majutust pakkuvaid platvorme, on igas linnas olemas head valikuvõimalused eri kategooriates (hind, asukoht, tööalased vajadused, mugavused jm). Enne broneerimist aga tasub majutajaga detailid igaks juhuks üle täpsustada (nt kas kommunaalkulud on hinna sees, milline on interneti kiirus, kas mõni piltidel puuduolev detail võiks ka toas olla vm).

Aeg ja selle puudus

Tasub meeles pidada, et diginomaadlus ei ole turismi- või puhkusereis. Reisimisega tuleb kaasa töö ja kohustused, mis tähendab, et sõltuvalt töökoormusest võib vaba aeg uue keskkonna avastamiseks olla piiratud. Täiskohaga töö tähendab suurema osa ajast arvuti taga veetmist, mis muudab aja planeerimise oskuse äärmiselt oluliseks. Tunnetus, et välismaal töötamine tähendab pikaaegsele puhkusele minekut, on ekslik.

Diginomaadlus eeldab distsiplineeritust ja head keskendumisvõimet töötamiseks, laskmata end häirida kõrvalistest oludest. Samuti peab arvestama, et reisimist, linna avastamist ning igasugust sisse- ja väljakolimist tuleb planeerida pigem nädalavahetustele. Seega on tähtis teha endale selgeks, mis on reisimise peamine eesmärk ja milline on eesootav töötamise ajakulu. Kui töökoormus on suurem, tuleb vahetevahel tegeleda tööga ka hilisõhtuni, mis samuti takistab uue asukohaga tutvumist. Seetõttu ei pruugi täiskoormusega diginomaadi argipäevad olla oluliselt erinevad nendest, mis olid veedetud kodumaal.

Asjad, mis lähevad kaasa

Tihe elukoha vahetus eeldab mobiilsust, mis omakorda tähendab oluliste otsuste tegemist asjade pakkimisel. Kas reisida kohvri või käsipagasiga? Kas eelistada kohvrit või matkakotti? Paraku sõltub see paljuski inimese enda vajadustest ja eelistustest. Reeglina kehtib põhimõte, et mida rohkem liikumist, seda vähem asju tasub kaasa pakkida. Seetõttu olen ise otsustanud reisida ringi matkakotiga.

Klišeena kõlav mõte, et piiratud varudega rändamine tõestab, kui vähe asju meil igapäevaseks eluks tegelikult vaja läheb, jõudis ka mulle päriselt kohale alles matkakotiga reisima asudes. Inimene on üllatavalt vastupidav ja kohaneb uutes oludes kiiresti. Seega ei tasu hakata üleliia muretsema pakkimata jäänud asjade pärast, kuna tõenäoliselt muutub elu olemasolevate asjadega mugavaks juba peatselt. Loomulikult on siin välja jäetud erakordsed olukorrad, näiteks soovides külastada mõne riigi ooperiteatrit, pole seikleja elu näinud teksapüksid ja valge särk selleks just kõige sobivam riietus.

Ületöö ja teised negatiivsed aspektid

Küll aga ei ole diginomaadlus oma puudujääkideta. Esiteks, vaba ja tööaja piirid võivad hägustuda. Olles pidevalt tööga omapäi võib kaduda selge piir, millal alustada või lõpetada oma tööpäev. Kolleegidega kontoris töötamine on lihtsam, kuna aitab tajuda tööaja kestust ja seda kontrolli all hoida. Teiseks on oluline roll ka sotsiaalsetel sidemetel. Üksi reisimine tähendab paratamatult eemalolekut oma kodukohast ja sõpradest, mida on sageli raske asendada ka suhtlusega digikanalite teel. Tõsi, sõltuvalt peatumisajast loovad paljud diginomaadid välismaal kohalikke kontakte ja sidemeid, mis aitab maandada vajadust näost näkku suhtluse järele. Küll aga iseloomustab selliseid sidemeid ajutisus, eriti kui vahetada elukohta sageli. Kõik see võib soodustada sotsiaalse isoleerituse tunnet ja tekitada igatsust olla ümbritsetud tuttavate inimestega. Sedapuhku muutub suhtlus ning kontaktide loomine sihtkohas elavate inimeste või kaasränduritega väga oluliseks.

Diginomaadlus kui kogemus

Diginomaadlus ja sellega kaasnev elustiil on vaieldamatult suurepärane võimalus kombineerida töö ja reisimine omavahel. Kaugtöö laialdane levik avab nii mõnegi sektori töötajatele uusi võimalusi valida iseseisvalt töö tegemise koht või aeg. Küll aga kaasnevad näiliste võludega ka omad murekohad, mistõttu oleks ekslik pidada diginomaadlust murevabaks puhkuseks. Siiski, olles mõelnud läbi enda reisi eesmärgid ja teadvustanud endale riske, võib sellest ettevõtmisest kujuneda suurepärane seiklus. Tasub igal juhul proovida!

Mõned nõuanded, mida kaaluda

Lühiajaliste intervallidega majutuse broneerimiseks soovitan kasutada Airbnb’d. Lisaks mugavale broneerimisele on igal majutuskohal eelmiste külaliste hinnangute põhjal oma reiting, mis võimaldab tutvuda varakult majutuse eeliste ning puudujääkidega. Pikemaajaliste (kuu ja enam) peatuste puhul pakuvad Airbnb majutajad reeglina soodustust, mis võib kokkuvõttes olla kuni poole odavam päeva kaupa broneeritavast hinnast. Sõltuvalt sihtkohast ja sihtriigi elatustasemest, võib leida ka pakkumisi, mis tulevad kokkuvõttes soodsamad, kui üürida korter Eestis (ohverdamata seejuures elukvaliteeti)

Küsijale suu pihta ei lööda. Enne broneerimist tasub alati küsida, kui on soov miski ruumis vahetada või juurde saada. Majutajad tulevad võimaluse korral alati vastu ja olen ise läbi rääkides saanud näiteks mugavama kirjutuslaua, toole või laualambi.

Kui otsida mugavat töökohta väljaspool kodu, siis lisaks kohvikutele on suuremates linnades populaarsust kogumas ka koostöötamise ruumid (coworking spaces), kus pakutakse tavalise kontori võimalusi igale soovijale (kontori- ja koosolekuruumid, tööks vajalik mööbel, kontoritarbed, snäkid jpm). Paljud koostöötamise ruumid pakuvad lisatasu eest ka kuupileteid koos oma isikliku kontorilaua või kabinetiga.

Matkakotiga reisimine on vähemalt minu jaoks olnud mugavuse, kompaktsuse ja soodsuse osas kõige optimaalsem variant. See teeb reisimise kiireks ja lihtsustab ka spontaanseid reisiotsuseid, näiteks autoga hääletamine. Lennufirmade jaoks aga liigituvad keskmise suurusega matkakotid tavaliselt käsipagasi alla, samas kui suure kohvri eest tuleb maksta eraldi tasu.

Põnevates ning avastamist ootavates linnades viibimine muudab töö- ja puhkeaja jaotamise eriti oluliseks. Mina olen lähtunud tavalise töönädala struktuurist/ülesehitusest ehk argipäeviti tööasjad (v.a. mõne kohviku või kultuuriürituse külastus õhtusel ajal) ning nädalavahetusel avastamisretked ja seiklemine. Siiani on see väga hästi aidanud hoida paigas töörütmi ja tagada keskendumisvõime tööajal.

Robert Derevski
Balti Uuringute Instituudi analüütik