Kodukontor –  luuslank argipäeval või produktiivsuspuhang ja keskkonnasääst

Viimasest paarist aastast on kujunenud kodukontorite võidukäik. Vähemalt meie IBS-is poleks varem osanud ennustada, et hakkame kunstilembese kontori asemel veetma kuid kodus köögilaua taga. Või hoopis liigagi mugaval diivanil! Maailm muutus tundmatuseni. Selleks, et uuest reaalsusest sotti saada, otsustasime – nagu ikka –  asja uurida! Võtsime vaatluse alla kaugtööga kaasneva mõju ja teiste riikide praktikad, ning avastasime nii mõndagi tähelepanuväärset. Nüüd jagamegi sinuga teadmisi, mida saime nii kodukontoris töötamise vahendite, produktiivsuse ja tasakaalu, kui ka keskkonnasäästu kohta. Vaatlen neid valdkondi läbi perspektiivi, milles kodukontoris töötamine meile endile kõige rohkem kasu saaks tuua.  

Teaduskirjandusest selgus, et musta ja valget selles valdkonnas ei ole. Küll aga on kaugtöö tegemisel täheldatud positiivset mõju töötajate tulemuslikkusele. Kodukontorist töö tegijad keskenduvad tööle kauem, kui nende kontoris töötavad kolleegid. Oma rolli mängib selles nii tööle sõitmisest säästetud aeg, kuid ka rahulikum kodune keskkond, mis aitab sobivate tingimuste olemasolul rohkem töösse süveneda. Seega on kindel, et “kodukontor” ei ole salakood suurpuhastusele ja koogiküpsetamisele. Lisaks positiivne uudis tööandjatele – kaugtöötajad vahetavad väiksema tõenäosusega töökohta.

Ent kõik pole ka päris nii roosiline, kui esmapilgul paista võib. Rohkem kui 2,5 päeval nädalas kaugtööd tegevatel töötajatel kipuvad kolleegidega olema halvemad suhted, nad on suuremas sotsiaalses isolatsioonis ja tajuvad organisatsioonikultuuri nõrgemini. Seega olles nädalas vähemalt pooltel päevadel kontoris, saame ise anda panuse headesse suhetesse kolleegidega!  Nagu kontoris töötamisel, on ka kodust töö tegemisel omad plussid ja miinused. Üks on aga kindel, kodukontori mõjud sõltuvad suuresti meist endist!  

*Illustratsiooni autor on Mette Mari Kaljas*

Linnastumine, keskkond ja autosõidud  

Koroonapandeemia tõi varasemast enam esile kaugtööga seotud arutelu kodust töötamise soodsast mõjust kliima- ja elukeskkonnale ning inimese tervisele. Igapäevane tööle ja tagasi sõitmine tekitab paratamatult õhu- ja mürasaastet, kulutab naftavarusid, heidab õhku süsihappegaasi ning suurendab kliimamuutust.

See aga ei tähelda, et saaksime kaugtööga seotud kasulikku mõju keskkonnale vaadelda üldistatult ja kõik aegade lõpuni kodukontorisse suunduda. Kuigi meie tegemata jäetud sõidud tööle võivad olla positiivse mõjuga, mängivad siin rolli teisedki elustiiliga seotud valikud. Kui tööle sõitmise asemel seada iga päev suund autoga  kohvikusse või õhtul toidupoodi, ei pruugi positiivne mõju keskkonnale avalduda. Ja kuigi energiatarbimine kontoris väheneb, siis kodudes see tõenäoliselt suureneb.

Seega tulenevalt inimeste käitumismustrite erinevustest, ei ole meil võimalust teha kaugeleulatuvaid järeldusi kaugtöö keskkonnasäästlikkuse kohta. Siinkohal saab lugeja aga enda harjumuste peale ise mõtiskleda ja planeerida toidupoe külastusi kontoris käimisega samale päevale või asendada mõni harjumuspärane autosõit hoopis rattasõiduga.  

Küll aga võib kaugtöö üsna selgelt avaldada positiivset mõju linnastumise vähendamisele, andes maapiirkondades elavatele inimestele senisest suurema valikuvabaduse tööturul. Suurem kaugtöö levik avab inimestele võimaluse kolida hõredama asustusega piirkondadesse, kus kinnisvara on odavam, loodus lähemal ning keskkond laste kasvatamiseks turvalisem. Suurem kaugtöö levik aitab toetada regionaalarengut ja nautida looduslähedast keskkonda samal ajal.  

Kes maksab tooli eest?   

Kui oleme jõudnud hetkeks juba unistada Hiiumaa kadakate vahele kolimisest, tekib uus küsimus. Milline peaks üks hea kodukontor olema? Eksperdid on jõudnud järeldusele, et kõige tähtsam on kodukontori puutumatus kõrvalistest teguritest. Seltsivad lapsed, koduloomad ja elukaaslane võivad küll tuju heaks teha, kuid kodukontorist võiksid nad töö tegemise ajal siiski mõõdukat vahemaad hoida. Teaduskirjanduses on täheldatud, et inimesed, kellel on tööks olemas eraldi ruum, on enda töös tulemuslikumad kui need, kellel seda pole. Kontor peaks olema muidugi ka möbleeritud ja turvaline. Ainult voodist ja arvutist siinkohal ei piisa. Vaip peaks olema maa küljes  piisavalt tugevalt kinni, et vältida libisemist, elektrijuhtmed turvaliselt peidetud ja rattad tooli küljes kinni. Turvalise kodukontori kirjeldus on põhjalikumalt välja toodud aruandes. 

Korralikult sisustatud kodukontor ei ilmu aga sõrmenipsust ning nõuab omajagu väljaminekuid. Mitmed riigid on pakkunud lahendusi kodukontori sisustamiseks. Näiteks Austraalias korvab riik töötajatele  nende kodukontori sisustamise ning säilitamisega seotud kulud teatud määral, sh ka näiteks tööga seotud internetikasutuse ja telefonikõned. Seda igas päevas lausa 0,52 Austraalia dollarit ehk  0,34 euro ulatuses. Eestis riiklikul tasandil kodukontori sisustamise süsteemi ei ole ning töötajate töötingimuste eest vastutab tööandja. Töötaja saab alati ise ka läbi hüpata kohalikust uuskasutuskeskusest, kus mööbel ootab juba pikisilmi uusi omanikke. 

Maamaja valmis ja kodukontor sisustatud –tasakaal elus saavutatud?  

Pole ju saladus, et kodukontoris võib puhke- ja tööaeg hägustuda ning tasakaal paigast nihkuda. Millal lõpeb tööaeg ja algab puhkeaeg? Viimastel aastatel on mitmed Euroopa riigid võtnud töötajate kaitseks vastu seaduse või suunise, mis annab viimastele õiguse mitte olla kättesaadav. Euroopa Liidu agentuuri Eurofound alla kuuluv Euroopa Tööelu Vaatluskeskus on seda defineerinud järgmiselt: „Õigus mitte olla kättesaadav tähendab töötaja õigust hoiduda töövälisel ajal tööga seotud elektroonilisest suhtlusest, nagu e-kirjad või muud sõnumid“.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite areng ja levik on töömaailma pea peale pööranud. 50 aastat tagasi töölt lahkudes jäid tegemata jäänud ülesanded suure tõenäosusega ootama homset päeva. Täna võtame need aga puhkeajale kaasa telefonis või arvutis vaikselt märku andvate teavituste näol, mis aga võivad tekitada tunde, et oleme kogu aeg tööl. Kuniks juriidiline raamistik pole veel Eestisse jõudnud, saame kõik ise aktiivselt püüelda parema töö- ja eraelu tasakaalu poole. Lülitame tööga seotud teavitused peale tööpäeva välja ja laseme kolleegidel meile vastata alles järgmisel päeval, sõltumata sellest, kas nad näevad meie sõnumit või mitte.  

Kodukontori võimalus ei ole ainult heaks vahelduseks kontoritöötajatele või regionaalarengut toetav samm. Kodukontorist töötamine avab uksed tööturule ka neile, kelle jaoks pole kontoris tööl käimine varasemalt võimalik olnud. Nii saavad tööturule siseneda ka näiteks erivajaduse või hoolduskohustusega inimesed, kes ei saa teha kohalolu nõudvat tööd. Nõnda võiksime kaugtööd vaadata kui ühte töötegemise võimalust oma võlude ja valudega ning proovida seda efektiivselt toimima saada. 