Teema:Blogi

Kuupäev:07. veebruar 2025

Märksõnad:haridus

Kuidas aidata õpetajatel koolis tasakaalu jääda

Värske uuring tõestab, et koolitustega saab parandada õpetajate stressitaluvust ja sotsiaalseid oskusi.

Sotsiaalset pilku tasub teritada. Intervjuude järgi otsustades osalenute sotsiaalne teadlikkus koolituste käigus küll arenes, aga vähem kui eneseteadlikkus. Osalejate sõnul aitasid koolitused leida tasakaalu empaatia ja professionaalse distantsi vahel, et ennast mitte liigselt koormata ning järgida sotsiaalseid ja eetilisi norme. Lisaks õpilase vaatenurga paremale mõistmisele osatakse end nüüd paremini lapsevanema rolli asetada. Gordoni koolituse kohta toodi esile, et seda arendasid rollimängud, aktiivse kuulamise, mina-sõnumite ja peegeldamise harjutamine.

Üks koolitaja kirjeldas, et kui ära kuulata, mis on lapse käitumise taga, siis võib väga üllatada, mis sealt välja tuleb: kui anda lapsele võimalus ise lahendusi otsida, on need tihtipeale sellised, mille peale ise ei tulekski.

Koolitajad leidsid, et koolitused aitasid osalejatel kõige paremini mõista oma rolli ja vastutuse piire. „Vaikuseminutite“ koolitusel jõuti selgusele, mis on õpetaja võimuses ning keda ja kuidas ta saab mõjutada. Gordoni koolitusel õpetati määratlema, kellel on probleem ja et oma reaktsiooni eest tuleb võtta vastutus.

Tunnete juhtimine. Mõlemal koolitusel oli märgatav mõju osalenute emotsioonide juhtimisele. Eelkõige „Vaikuseminutite“ koolituselt saadi praktilisi oskusi ja tehnikaid, nt hingamisharjutused, mis stressirohkes olukorras aitavad rahu säilitada ja emotsioone reguleerida. „Õpetajaametiga käib kaasa ärevus, kiire reaktsioon. Vaikuseminutid aitavad seda vähendada,“ kirjeldas üks osaleja. Ka Gordoni koolituse mõjul tunti, et kiputakse vähem vastama rünnakule rünnakuga ja enne reageerimist tehakse paus. Osalenud mainisid nii halvast tujust paremini lahtisaamise kui ka konflikti lahendamise nippe, millega hoitakse emotsioone kontrolli all. Paljud õpetajad tõdesid, et koolitused aitasid kaasa töö- ja eraelus tasakaalu leidmisele, töö koju kaasa võtmisest hoidumisele, enese säästmisele ning oma aja ja enese väärtustamisele.

Võidame õpetajad tagasi. Paar „Vaikuseminutite“ koolitusel osalenud õpetajat märkis, et nad olid kaotanud usu, et jaksavad õpetajana jätkata, aga said selle usu koolitusel tagasi. Üks osalenu kirjeldas näiteks nii: „Olin sihikindlalt pähe võtnud, et loobun õpetajaametist, aga see koolitus on andnud mulle tööriistad ja hetkel tunnen, et saan vist jälle hakkama. Olin sinnamaani läinud, et ei saanud tööga hakkama, ei leidnud ühtegi nüanssi. Nüüd suudan säilitada rahu ja [—] hetkel väga ei kaalu õpetajaametist loobumist.“

Õpetajate vastukaja põhjal on ilmne, et sotsiaal-emotsionaalse pädevuse koolitustel osalemist tuleks võimaldada võimalikult paljudele õpetajatele ja ka koolijuhtidele, et nad oskaksid paremini toetada iseennast, õpetajaid ja õpilasi. Täpselt nii kõlab uuringutiimi esimene ja keskne soovitus: „Soovitatakse võimaldada Eesti õpetajatel tasuta või soodsalt osaleda Gordoni õpetajate kooli ja „Vaikuseminutite“ koolitusprogrammis õpetajale.“⁵

Uuringuaruandes antakse ka soovitusi hariduspoliitika kujundajatele, koolide juhtkondadele, ülikoolidele ja koolituste pakkujatele. Kõigi soovitustega saab lähemalt tutvuda nii Balti Uuringute Instituudi kui ka TAI veebisaidil avaldatud uuringuaruandes.

Õpetajate kogemustest vormitud soovitused, kuidas sotsiaal-emotsionaalse pädevuse osiseid koolielus ära kasutada, on ära toodud kõrvalloos.

1 Õpetajate vastavus kvalifikatsiooninõuetele ja ainepädevus. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn 19. I 2024.

2 Liisbeth Rats, Koolides on õppeaasta eel puudu tuhatkond õpetajat. – ERR 14. VIII 2022.

3 Kats Kivistik, Õpetajatööd kergendab sotsiaal-emotsionaalne pädevus. – Postimees 23. X 2024.

4 Maarja Roon, Linda Tarto, Laura Kalda, Marleen Pedjasaar, Õpetajate sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arengut toetavate koolituskursuste analüüs. Haap Consulting 2023.

5 Kats Kivistik, Mele Pesti, Liina Juuse, Marilyn Jurman, Maarja Käger, Õpetajate sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arengut toetavate koolituste hindamise uuring. Balti Uuringute Instituut, Tartu 2024.

Soovitused õpetajalt õpetajale: kuidas koolis tasakaalukaks jääda

Uuringus paluti kõigil koolituse läbinud õpetajatel pärast väikest vahepidamist ja teadmiste koolis rakendamist tuua näiteid, kuidas nad on kursuse läbinuna sotsiaal-emotsionaalseid oskusi koolis kasutanud. Näidete juures palusime õpetajatel lähtuda varem välja töötatud rahvusvahelisest CASELi raamistikust. Selles mõtestatakse sotsiaal-emotsionaalset pädevust kui teadmiste, oskuste ja uskumuste komplekti, kuhu kuuluvad eneseteadlikkus, enesejuhtimine, sotsiaalne teadlikkus, suhteoskused ja vastutustundlik otsustamine.

Koondasime õpetajate näited pädevuse osiste edukast kasutamisest ja koostasime neist soovitused, kuidas endaks jääda, säilitada rõõm ja tasakaal ning olla töös tulemuslik ja toetada õpilasi vajalikul viisil. Selgub, et enamikust õpetajate õpitud, proovitud ja heakskiidetud nippidest võib kasu olla muudeski ametites.

1. Eneseteadlikkus (ingl self-awareness)sisaldab eneseanalüüsi, mis on mõjutatud kultuuritaustast, uskumustest, arvamustest ja emotsioonidest ning nende joondumisest isiklike eesmärkidega.

• Teadvusta oma enesetunnet ja tee vajadusel tegevuses muutusi, et seda parandada.

• Analüüsi iga päeva lõpus oma tegevust, võimalusel pea päevikut.

• Otsi ärritumiste tagant oma tõelisi vajadusi. Jälgi keerulises olukorras oma emotsioone, neist tulevaid mõtteid ja mõju tegevusele.

• Probleemi ilmnedes püüa eristada, kas tegu on sinu või mõne teise osapoole probleemiga. Viimasel juhul suuna osaline ise lahendusi otsima.

• Seisa enda eest (nt juhtkonnaga läbi rääkides) ja kehtesta teadlikult piirid.

• Ole iseenese vastu heasoovlik. Ära karda abi paluda.

• Õpi märkama, mil vajad aega enda jaoks ja võta seda, et ennetada läbipõlemist.

• Kui tunned, et ei suuda stressi ise hallata, pöördu psühholoogi või terapeudi poole.

• Hooli sellest, et su tööl ja tegevusel oleks tähendus.

2. Sotsiaalne teadlikkus (ingl social awareness) on arusaamine sotsiaalsetest normidest ja süsteemidest ning võime mõista endast erinevaid inimesi.

• Mõista, et oleme kõik sotsiaalsed olendid ning meie käitumine mõjutab teisi, nii nagu ka teiste käitumine mõjutab meid.

• Püüa alati märgata teiste vaatenurki ja arvestada osapoolte erinevate taustadega.

• Jälgi, kas klassis on lapsi peredest, kes vajavad abi ja toetust.

• Märka, kes on klassis tundlikumad ja võivad vajada sotsiaalset tuge.

• Tunne keerulises olukorras teisele pigem kaasa, mitte ära mõista hukka.

• Püüa võimalusel kolleege toetada, arvesta nende vajadustega.

• Ole tolerantne, kui näiteks lapsevanemal või kolleegil on erinevad arvamused ja väärtused. Püüa mõista tema ärrituse põhjust.

• Hinda ja austa kultuurilisi erinevusi oma kogukonnas ja töökohal.

3. Enesejuhtimine (ingl self-management) on emotsioonide, mõtete ja käitumise reguleerimine, selleks et saavutada isiklikke ja kollektiivseid eesmärke ka keerulistes olukordades.

• Hinda oma aega ja võimekust töökohustuste planeerimisel realistlikult, ütle julgelt lisakohustustele ei.

• Piiratud ajaressursi puhul keskendu rahulikult kõige olulisemale, õpi prioriteete seadma ja neid järgima.

• Plaane tehes võta aega, et esiteks iseendaga kontakt saada ja oluline läbi mõelda.

• Tegele ühe asjaga korraga.

• Tugev enesejuhtimine ajajuhtimise ja eesmärkide seadmise abil annab tugevama kontrolli elu üle ja aitab saavutada rahulolu.

• Näita läbi oma tegevuse ja eeskuju õpilastele, et lühiajalised eesmärgid on olulised, et ka pikemaajalised eesmärgid saaksid täituda.

• Kui õpilane või keegi teine ründab emotsionaalselt, ära mine emotsiooniga kaasa.

• Kriitilisele kirjale vastates kirjuta mustand ja loe see järgmisel päeval enne saatmist läbi.

• Ära võta kolleegide omavahelist probleemi isiklikult.

• Kokku jooksmise puhul tee teadlik paus, probleem võib eemaldumisel väheneda. Kasuta lõõgastumistehnikaid ja hingamisharjutusi, et stressitaset vähendada.

• Väärtusta ennast ja oma aega.

4. Suhteoskused (ingl relationship skills) on oskus seista enda ja teiste eest, kasutades tõhusat kommunikatsiooni ning konfliktide ja probleemide lahendamist.

• Heade suhete püsimiseks tuleb teha igapäevast tööd.

• Kasuta arenguvestluseid hea võimalusena suhete loomisel ja hoidmisel.

• Ole kolleegidega ja lapsevanematega suhtlemisel avatud, püüa mõista teisi vaatenurki ja isiklikke piire.

• Jää suheldes alati rahulikuks ja viisakaks, isegi kui teine pool seda alati ei ole.

• Kiida, toeta ja jõusta inimesi enda ümber. Ole võimalusel rõõmsameelne, abivalmis ja sõbralik.

• Hoia end negatiivsete hinnangute andmisel teadlikult tagasi.

• Tunne ja väljenda huvi õpilaste vastu. Võta kontakti loomiseks aega.

• Kui midagi õpilaste käitumises ärritab, siis keelamise asemel selgita, mis tundeid tegevus tekitab.

• Märka, kas õpilaste vahelises konfliktis on tegemist väärtuste erinevusega, ja kui on, siis selgita seda õpilastele.

• Õpetaja käitumine eeskujuna aitab häid suhteid hoida.

• Kuula õpilast aktiivselt, ära sekku tema juttu, talitse oma kärsitust.

• Õpi tundma suhtlemistõkkeid ja väldi neid.

• Kehtesta end, samas arvesta teiste tunnetega.

• Sea enda piire konkreetselt, nii on edasine suhtlemine su jaoks vähem väsitav ja teised oskavad sinuga arvestada.

• Kui oskad, suuna kaaslane tema probleemi lahendust leidma.

5. Oskus teha vastutustundlikke otsuseid (ingl responsible decision-making) tähendab tagajärgede analüüsimist ja arusaamist nende mõjust endale ja teistele.

• Lähtu õpieesmärkide seadmisel ja õpitegevustes õpilaste vajadusest ja valmisolekust.

• Võta oluliste otsuste tegemiseks aega, keskendu.

• Otsuste tegemisel ära lähtu ainult enda, vaid ka teiste osapoolte huvidest. Probleeme lahendades kaasa osapooli võrdselt.

• Anna õpilastele võimalus kaasa rääkida, arvamust avaldada, ühisele otsusele jõuda. Leia vajadusel viise õppekava ja keskkonna kohendamiseks konkreetse õpilaste vajadustele ja võimetele vastavaks.

• Õpilaste vahelise konflikti korral loo turvaline keskkond, kus õpilased saavad avameelselt oma mõtteid ja tundeid jagada. Juhenda õpilasi konflikti lahendamisel, aidates neil leida aktsepteeritav lahendus ja kasuta võimalust õpetada neile konstruktiivset lahenduste leidmist.

• Kaasa õigel hetkel tugipersonal.

• Jaga õpilastele teavet kooli ressursside kohta vaimse tervise toetamisel.

• Kaasa olulistesse märkamistesse vanemad, isegi kui see on keeruline.

• Mõtle oma töö ja tegevuse mõjule.