Milleks meile Euroopa raha?

Euroopa Liidu haridus- ja noortevaldkonna rahastusprogrammidel on oluline roll Eesti ühiskonna ja majanduse arengus. Need toetavad Eesti haridust, noori ja sporti, panustades ka keskkonnakaitsesse ja innovatsiooni. Ainuüksi elukestva õppe ja noortevaldkonna arendamiseks suunatud Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse (ESK) programmid on perioodil 2014–2023 toetanud valdkonda 246 miljoniga. See on umbes 16% Haridus- ja Teadusministeeriumi 2023. aasta eelarvest või pea sama suur kui Tartu Ülikooli eelmise aasta eelarve . Arvestades, et kõiksugu programmide rakendamine eeldab ressursse (nt rakendajate palkade ja omafinantseeringu katmiseks), sh riigieelarvet, mida võiks selle asemel kasutada näiteks üldhariduse tugevdamiseks, õpetajate järelkasvu tagamiseks ja otse probleemi lahendamiseks suunates, mida aeg-ajalt ka kriitiliselt välja tuuakse, siis kas need rahastusprogrammid ikka on nii kasulikud?

Programmid arendavad maapiirkondi

Riigieelarvest kulus aastatel 2014–2023 haridus- ja noortevaldkonna programmide Erasmus+ ja ESK peale 6,3 miljonit eurot ehk 0,17 miljonit aastas. Riigile tähendab see rohkem kui 80 000 programmis osalenud inimese peale maksimaalselt 7,5 eurot inimese kohta. Pole vist halb diil? Sama raha võimaldaks aastas 17le Metsküla koolile sarnase väikekooli ülalpidamist või õpetajate keskmise palga tõstmist kahe euro võrra kuus .

Esimene variant kõlab isegi täitsa ahvatlevana. Mis siis, kui ütleme, et hiljuti Balti Uuringute Instituudi läbi viidud Erasmus+ ja ESK hindamise kohaselt aitavad sellised programmid elu maapiirkonnas hoida, meelitavad õpilasi ja õpetajaid väiksematesse koolidesse, mitmekesistavad formaalse ja mitteformaalse hariduse võimalusi ning pakuvad eneseteostuse, enesetäiendamise ja täiendava palga võimalust? Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmide rakendamise hindamise uuringu raames puutusime kokku mitme noore ja noorteorganisatsiooniga, kes tõdesid, et ESK on nii solidaarsusprojektide kui ka vabatahtliku teenistusega üks väheseid võimalusi piirkonnas millegi tegemiseks, kogukonna ühtsuse tõstmiseks ja noorte piirkonnas hoidmiseks. Haridusasutuste esindajad tõdesid, et paljud valivad kooli varasemate või käimas olevate Erasmus+ projektide ning välismaa õpivõimaluste järgi. Eesti väiksusest tulenevalt väärtustati läbivalt programmide tuge spetsialiseerumise toetamisel nt läbi vabatahtliku tegevuse, spetsiifilise eriala õpingute või koolituste.

Kuivõrd konkurentsivõimelised meie noored, organisatsioonid ja haridusasutused oleksid ilma nende programmideta? Eriti olukorras, kus meil ei ole piisavalt inimesi, et Eestis spetsialiseerumist võimaldada. Praeguste kärbete ajal ei ole riigi eelarvest seda raha kusagilt võtta ning selliste programmide puudumine tähendaks vajadust valdkonda investeerida 24 miljonit aastas, ning seda siis riigieelarvest.

Uute oskuste omandamisega lahendatakse olemasolevaid probleeme

Omaette küsimus on: kuidas seda raha täpsemalt kasutatakse? Värsked uuringud näitavad, et programmid pakuvad võimalusi formaal- ja mitteformaalse hariduse, vabatahtliku tegevuse ja solidaarsusprojektide kaudu oskuste omandamiseks ja kogukonna probleemide lahendamiseks. Programmid on toetanud demokraatlike alusväärtuste levikut nagu solidaarsus, mitmekesisus ja sallivus. Uuringutes toodi näiteid, kus välismaa vabatahtlikku suhtuti algul tõrjuvalt, kuid tema valmidus kogukonda panustada sulatas südameid ja tõi kogukonna kokku. Mitmed uuringus osalenud tõdesid, et alles programmis osalemise käigus saadi aru kui erinevad või sarnased tegelikult inimeste arvamused, tõekspidamised ja neid mõjutav kultuuritaust on. Programmides osalenud noored õpivad Euroopa Liidu väärtuste, kodanikuühiskonna alustalade ja demokraatlike protsesside kohta. Projektides ja õpirännetes osalemine on arendanud ka kriitilist mõtlemist ja oskust osaleda demokraatlikes protsessides.

Lisaks on programmid aidanud noortel omandada tööturul vajalikku kogemust ja oskusi, nagu projektijuhtimine, meeskonnatöö ja keeleoskus. See on suurendanud nende konkurentsivõimet ja julgustanud ettevõtlikkust. Programmid pakuvad sageli ka esimest rahvusvahelisuse kogemust, võimalust osaleda kutsevõistlustel, läbida aineid või koolitusi, mida Eestis ei pakuta ja võimaldavad siia tuua õppejõude-spetsialiste, keda me muidu endale lubada ei saaks. Programmid annavad võimaluse ka väikestele organisatsioonidele rahvusvahelise koostöö tegemiseks. Eriti oluliseks peavad programme noortevaldkonna spetsialistid, kes jätkuvalt tunnetavad, et mitteformaalharidust ei väärtustata ühiskonnas piisavalt – valdkond on alarahastatud ja sageli esimene, kust kokku hoitakse.

Kasu varjutab takistused mõju hindamisel

Kõike seda ilusat varjutab aga asjaolu, et nimetatud mõju pole võimalik väga täpselt hinnata. Seni kogutud statistika ja tagasiside ei võimalda täpselt öelda, kas ja kui suur on mõju kellelegi või millelegi. Küll aga näitasid uuringud, et laias plaanis tundub mõju olevat suurem neile, kes osalevad programmis esmakordselt ja kelle projektid on hästi läbi mõeldud, arvestades mh Eesti riigi strateegilisi eesmärke. Seega võib vähemalt Erasmus+ ja ESK põhjal öelda, et tegu on tugevate, väärtuslike ja suure potentsiaaliga EL-i programmidega. Muuhulgas soodustavad need kestlikku majanduskasvu, kvaliteetsete töökohtade loomist, sotsiaalset ühtekuuluvust, innovatsiooni ja kodanikuaktiivsust.

Konkreetne mõju sõltub aga haridusasutuste, õpilaste ja noortega töötajatest, projektitaotlejatest ja projektides osalejatest. Kübeke meelelahutust näiteks ekskursioonide, mõnusa toimumiskoha ja kohaliku tudengieluga tutvumise näol on vajalik sihtrühmade meelitamiseks ja motivatsiooni hoidmiseks. Ka eraettevõtted ühildavad koosolekuid ning strateegilisi arutelusid meeskonnatunnet tekitavate ja vabamate tegevustega! Me kõik vastutame selle eest, et raha kasutataks eesmärgipäraselt, kaasataks uusi osalejaid, toetataks projektis osalejaid, tulemused jõuaks laiema ringini ning tegevusi plaanides vaadataks enda mättast kaugemale. Vaid nii saame lisaks eelarve kasutamisele ka tõelist ja pikaaegset kasu programmidest ning suudame ümber lükata kriitikute arvamuse, et tegu on lõbutsemise ning bürokraatia toetamisega.

👇 Tutvu täpsemalt uuringute tulemustega
Erasmus+ programmi perioodi 2014–2020 lõpphindamine ja perioodi 2021–2027 vahehindamine
Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi perioodi 2018–2020 lõpphindamine ja perioodi 2021–2027 vahehindamine

1 https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/majandusteave
2 https://ut.ee/et/sisu/eelarve-2023
3 https://www.haridussilm.ee/ee/tasemeharidus/haridustootajad/opetajad, https://www.err.ee/1609237716/opetajate-streik-lopeb, https://www.kalkulaator.ee/et/palgakalkulaator
4 https://www.ibs.ee/publikatsioonid/erasmus-programmi-hindamine/, https://www.ibs.ee/publikatsioonid/esk-hindamine/