Milline on püsielanikust eesti keele õppija?

Üheks Eesti Vabariigi lõimumispoliitika väljakutseks on suurendada eesti keelt mittevaldavate inimeste eesti keele oskust ja luua võimalusi aktiivseks keelekasutuseks („Sidus Eesti 2030“). Kui 41% Eesti muukeelsetest püsielanikest valdab eesti keelt aktiivsel tasemel (valdab vabalt, saab aru, räägib ja kirjutab), on ligikaudu poole võõrkeelse elanikkonna eesti keele oskus passiivne: alla keskmise taseme (43%) või puudub täielikult (8%) (EIM 2020). Eesti keele passiivne valdamine või mitteoskamine on iseloomulik ka 84% Eestisse saabunud uussisserändajatele (EIM 2020). Kuigi eesti keele õpet võimaldavaid ja toetavaid teenuseid on mitmeid, on nende “tüüpiliseks kliendiks” kujunenud 35-49-aastane venekeelne ja kõrgharitud naine (uussisserändaja või püsielanik).

Et kaasata tulevikus eesti keele õppesse senisest enam ka teisi gruppe, viis Balti Uuringute Instituut 2023. aastal läbi uuringu “Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus piiratud keelekeskkondades: Kultuuriministeeriumi haldusala”, mille tulemusena valmisid ka eesti keele õppijate profiilid (arhetüübid) ja nendel põhinevad persoonad, kellest võiksid tulevatel aastatel saada Integratsiooni Sihtasutuse (INSA) keeleõppe prioriteetsed sihtrühmad. Uuringu raames analüüsisime Eesti piiratud keelekeskkondades elavate vähelõimunud püsielanike, uussisserändajate ja ajutise kaitse saajate keeleõppe kogemust, motivatsiooni ja takistusi. Samuti koostasime eelnevalt mainitud kolmel sihtrühmal põhinevad keeleõppijate arhetüübid ja persoonad.

Alljärgnevalt on välja toodud lühiülevaade uuringu raames valminud keeleõppe sihtrühmade arhetüüpidest, kus igaühte on iseloomustatud ühe püsielanikust persoonaga. Arhetüübid ja persoonad on oma olemuselt ja funktsioonilt sarnased, kuid erinevad ennekõike just käitumuslikust aspektist. Persoonasid esitletakse enamasti inimnäoliselt ehk konkreetse karakterina. Arhetüübid kujutavad aga teatud käitumuslikke karakteristikuid või abstraheeritud tüüpe.

Ennastjuhtiv pragmaatiline õppija on inimene, kes on suuteline protsesse ise algatama ja juhtima endale vajalikus suunas ning üsna paindlikult.

Aleksei, 33, Narvast
Püsielanik
Praegune keeletase: kuni C1

Aleksei on sündinud ning kogu elu elanud Narvas. Ta on abielus ja tal on kaks last, kelle tulevikust ta väga hoolib. Ta keskendub enda ja oma pere toimetulekule. Aleksei räägib eesti keelt C1 tasemel, kuid tunneb ennast keelt kasutades ebakindlalt. Lisaks räägib ta inglise keelt, mis on ka tema töökoha lingua franca. Kolleegidega suhtleb ta nii eesti, vene kui inglise keeles, vastavalt sellele, kuidas on mugavam ning kõige kergem töökaaslastest aru saada.

Aleksei õppis eesti keelt juba koolis, kuid rakendatavuse puudumise tõttu tundus see talle igav. Hiljem kõrgharidust omandades ning avalikus sektoris karjäärivõimalusi kaaludes, otsustas Aleksei keele selgeks õppida. Ta oli süstemaatiline õppija ja saavutas eesti keele hea taseme. Aleksei töötas natuke aega avalikus sektoris, kuid leidis, et talle pakub rohkem huvi finantsmaailm, ja läks üle inglise- ja venekeelsesse erasektorisse. Vahepeal on tema keeleoskus hakanud aga tasapisi ununema ning harjutamiseks pole enam vajadust.

Kuigi Aleksei on kuulnud erinevatest eesti keele õppimise võimalustest (nt INSA eesti keele maja), leiab ta, et seal ei kajastata piisavalt teemasid (näiteks finantssektor), mis talle huvi pakuksid. Samuti leiab Aleksei, et kuna Narva elanike eesti keele tase on kehvemapoolne, siis ei pakuks keelekohvikutes käimine talle lisaväärtust.

Kitsale sihile keskendunud õppija on inimene, kes ei ole kuigi paindlik ja proaktiivne, vaid arvab sageli, et asjad käivad teatud aktsepteeritud viisidel. Selleks, et ta võtaks omaks uue seisukoha läheb aega. Samas on ta valmis panustama oma aega eesmärgi saavutamiseks.

Julia, 33, Narvast
Püsielanik
Praegune keeletase: B1

Julia elab enda elukaaslasega Narvas ning töötab hetkel jõusaali vastuvõtulauas. Tulevikus tahaks ta elada Tallinnas, et leida sealt rohkem võimalusi nagu näiteks parem töökoht. Samas tundub talle Tallinna kolimine keeruline ja kulukas. Oma elus pole ta palju välismaale reisinud, kuid planeerib igaks suveks mõne Eesti-sisese puhkuse.

Julia tahtis pärast gümnaasiumi lõpetamist minna eesti keeles psühholoogiks õppima, kuid puuduliku keeleoskuse tõttu ei saanud ta ülikooli sisse. Tänaseni tunneb ta, et tahaks teha tähendusrikkamat tööd, kuid ei saa seda teha vähese eesti keele oskuse tõttu.

Hetkel räägib Julia eesti keelt B1 tasemel. Keele paremaks omandamiseks läks ta kursustele, kuid loobus üsna pea, sest õpe oli kuiv ja igav. Kursustel soovitati tal vaadata ka eestikeelset audiovisuaalset meediat, kuid ta ei näinud sellel mõtet, sest ta ei saa ju mitte midagi aru.

Ta on kuulnud ka eesti keele kohvikutest ja paaril korral mõelnud osaleda, kuid kohviku tundmatu formaat tekitab temas ärevust. Samuti ei taha ta sattuda kohvikusse, kus kõik osalejad on vene keelt kõnelevad. Julia töökoht on eestikeelne, mille tõttu on ka tema keeleoskus veidi paranema hakanud. Ta usub, et tõeliselt edukaks keeleõppeks on tal vaja eesti keelt emakeelena rääkivat eraõpetajat või ideaalset keelekeskkonda. Samas on ta valmis proovima ka keelesõpra, et saavutada parem suhtlemisoskus.

Ebakindel õppija on inimene, kes ei ole kindel, kas tal on vaja eesti keelt õppida ja kas saadav kasu ületab tekkinud kulu.

Svetlana, 41, Narva
Püsielanik
Praegune keeletase: B2

Svetlana on väikeettevõtja, abielus ning kasvatab ühte last. Tal on finantsiliselt kõik hästi, kuid elus valmistab talle probleeme põhiliselt tema ettevõte, eelkõige uute töötajate leidmine. Talle ei meeldi olla stressis ning talle meeldivad rõõmsad ja sõbralikud inimesed.

Svetlana räägib eesti keelt B1-B2 tasemel, kuid suheldes ei tunne ta end mugavalt. Ta on kaks korda elus kursustel käinud, millest mõlemat pidas mõttetuks. Esimese koolituse jättis ta pooleli, sest grupis oli liiga palju rahvast. Veebis õppimine talle ei meeldinud ja eesti keele maja tundus ajaraiskamisena, sest ta ei saanud piisavalt hästi aru, mida seal räägiti.

Svetlana tunneb, et tal oleks rohkem võimalusi elus, kui ta oskaks eesti keelt. Näiteks saaks ta laiendada oma suhtlusvõrgustikku uute klientide saamiseks. Samuti nendib ta, et Eestis elades võiks veidi ka eesti keelt osata. Tal on natukene piinlik, et pärast kogu elu Eestis elamist oskab ta keelt vaid B1-B2 tasemel. Samas leiab ta, et eestlased on temaga võrreldes teistsugused: järsud ning natuke hirmutavad.

Tänaseks on ta eesti keele õppimise osas lootuse kaotanud ning ei ole kindel kas on enam mõtet uuesti proovida. Seda enam, et isegi kui ta keele selgeks saaks, siis poleks tal Narvas palju inimesi kellega eesti keeles suhelda.

Väheautonoomne õppija on inimene, kes näeb väga kitsastes raamides, et temast ei sõltu midagi. Ta ei tunne, et ta suudaks midagi mõjutada või et tal oleks vastutus ka nende asjade eest, mida ta ise vahetult ei vaja. Sellisel õppijal on muuhulgas ka raskem aru saada abstraktsematest keeleõppega seotud argumentidest.

Dmitri, 35, Maardu
Püsielanik
Praegune keeletase: kuni A1

Dmitri õppis eesti keelt koolis, aga Maardus on kaks kooli, millest ühes on tema hinnangul võimalik eesti keel selgeks saada, kuid teises mitte. Tema käis justnimelt selles teises. Hiljem viis elu ta tehnikumi ning nüüd töötab ta enda kodulinnas Maardus tehases.

Praegu räägib Dmitri eesti keelt A1 tasemel. Ta on keelt koolis veidi õppinud, aga selgeks ei saanud. Samuti ei ole tal eesti keelt vaja ei tööl ega eraelus. Tema sõbrad ja tüdruksõber suhtlevad kõik vene keeles ning ka töökeskkonnas on peamiseks keeleks vene keel. Kuigi ta on paar korda mõelnud eesti keele õppimisele, on ta alati jõudnud järeldusele, et hetkel pole seda vaja. Ta on jõudnud otsusele, et tegeleb selle küsimusega tulevikus, kui tekib reaalne vajadus, näiteks ametikõrgenduse korral. Dmitri jaoks on paratamatus, et Maardus eesti keelt selgeks ei saa ning ta eelistab rõõmustada pigem nende asjade üle, mis tal olemas on.

Tutvu täispikkade arhetüüpide ja persoonadega pikemalt värskelt valminud uuringuaruandes.