Eesti avatud valitsemise partnerluse (AVP) tegevuste pikaajalise mõju hindamise mudel
Avatud valitsemise partnerlus (AVP) on rahvusvaheline algatus hea riigi valitsemise edendamiseks maailmas. Avatud valitsemine tähendab võimu teostamist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega. Eesti liitus avatud valitsemise partnerlusega 2012. aastal.
Eestis viiakse AVP tegevusi ellu kaheaastaste Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatavate tegevuskavadega. Tegevuskava tegevused valitakse lähtudes avalikule ideekorjele esitatud ettepanekutest ja ministeeriumite algatustest.
Tegevuskava kestuse lõppedes esitatakse elluviimise lõpparuanne Vabariigi Valitsusele. Lõpparuanne on koostatud tegevuste eest vastutavate valitsusasutuste ülevaadete põhjal ehk tegemist on enesehinnangulise aruandega. Tegevuskavade elluviimist hindab AVP rahvusvaheline hindamismehhanism (IRM ehk Independent Reporting Mechanism), võttes arvesse nii valitsusele esitatud lõpparuannet kui ka tegevuste eest vastutajate ja kaasatud partnerite intervjueerimisel kogutud informatsiooni.
Seega hinnatakse AVP tegevuste mõju ennekõike tegevuskava elluviimise perioodi jooksul, kuid seni puudub lähenemisviis, kuidas hinnata AVP raames tehtud tegevuste (pikemaajalist) mõju nii AVP põhiprintsiipide (läbipaistvus, koosloomelisus, vastutatavus) toetamisel kui ka laiemalt.
Uuringu eesmärgiks on töötada välja Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuste pikaajalise mõju hindamismetoodika. Uuringu käigus analüüsitakse võimalikke hindamismetoodikaid, mis võiksid sobida hindamaks AVP tegevuskava koostamise, elluviimise ja seiramise protsessi mõju valitsusasutuste ja vabaühenduste partnerlusele ning AVP põhimõtete juurutamisele Eestis. Avatud valitsemise partnerlus jälgib kolme põhimõtet: läbipaistvus, koosloomelisus ja vastutatavus