Balti Uuringute Instituudi eestvedamisel viidi läbi Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2015.
Integratsiooni monitooring lähtub oma ülesandepüstituses valdkondlikust arengukavast „Lõimuv Eesti 2020“, mis seab strateegiliseks eesmärgiks lõimunud ja sidusa Eesti ühiskonna kujunemise, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ja jagavad demokraatlikke väärtusi. Selle eelduseks on Eesti püsielanike tugev seos riigiga ühise riigiidentiteedi tugevnemise kaudu, mis omakorda eeldab vastastikust usaldust ja valmisolekut koostööks. Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring keskenduski nende eesmärkide realiseerumist toetavate või takistavate faktorite väljatoomisele.
Uuringu sihtrühma moodustasid kõik Eesti püsielanikud vanuses 15-85 ning sisserännanud, kes on Eestisse elama asunud viimasel viiel aastal. Lähtuvalt eelnevatest integratsiooni monitooringutest ning teistest valdkondlikest uuringutest ning poliitilistest prioriteetidest, oli 2015. aasta monitooringul kaks olulist sihtrühma: noored vanuses 15-25 ning vähelõimunud venekeelsed püsielanikud.
Rõhk asetati üheksale teemale, mis olid uurimisrühma hinnangul olulised lõimumisprotsessides Eestis:
Teemad, mis läbisid horisontaalselt kõiki temaatilisi rõhuasetusi ning kogu andmeanalüüsi on:
Kõiki temaatilisi rõhuasetusi analüüsiti oluliste sihtrühmade – noored ja vähelõimunud püsielanikud – lõikes.
Uuringu meeskonda kuulusid teadlased Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist ning Poliitikauuringute Keskusest PRAXIS. Integratsiooni monitooringut viiakse Kultuuriministeeriumi tellimusel läbi iga 3-4 aasta tagant.