Uurime Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikute sihtgrupi hetkeolukorda, kaardistades mitmekülgselt nende praeguse olukorra ja viime läbi integratsioonivõimekuse analüüsi.
Eesti on seisuga 01.03.2011 andnud rahvusvahelise kaitse 45 isikule. Nende isikute hulgas on nii Eestile lähemal asuvatest riikidest nagu Venemaa ja Valgevene kui ka kaugematest riikidest nagu Afganistan ja Sri Lanka pärit inimesi. Erinev kultuuritaust loob erinevad eeltingimused Eesti ühiskonda integreerumiseks. Märkimisväärset mõju omab integreerimisprotsessi edukusele ka kaitse saanud isikute eelnev haridustee ning keeleoskus. Lisaks on kaitse saanute hulgas ka koolikohustuslikus vanuses lapsed, kelle Eesti ühiskonda integreerumise väljakutsete hulka kuulub ka integreerumine eesti haridussüsteemi ja eelkõige eestikeelsesse õppesüsteemi. Selleks, et kujundada rahvusvahelise kaitse saanud isikutele soodne keskkond Eesti ühiskonda lõimumiseks, on vajalik eeltööna kaardistada nende inimeste integratsiooniprobleemid ja väljakutsed, ning selle eesmärgi täitmiseks viiakse läbi põhjalik uuring rahvusvahelise kaitse saanud isikute hulgas. Projekti tulemuste lõppväljundiks on uuringuraport, mis kajastab rahvusvahelise kaitse saanudisikute sotsiaal-demograafilisi karakteristikuid ning intervjuude põhjal läbi viidud analüüsi nende integratsiooniprotsessist ja tulevikuperspektiividest.
Uuringu läbiviimise etapid ja analüüs:
Uuringu läbiviimist rahastatakse Eesti Pagulasfondi ja Siseministeeriumi vahenditest.