Uussisserändajast lapse kohanemine Eesti üldhariduskoolis: olukord, tugisüsteem ja valmisolek mitmekultuuriliseks õpikeskkonnaks

Kasvava sisserände tõttu muutub Eesti aina mitmekeelsemaks ja –kultuurilisemaks ning üldhariduskoolides, kuhu jõuavad ka uussisserändajad lapsed, on sellega seoses viimastel aastatel tekkinud mitmeid eri väljakutseid. Täna on Eesti üldhariduskoolidel aga väga erinevad kogemused uussisserändajate laste õpetamisel ja toetamisel – osades koolides on juba aastaid käinud uussisserändajaid lapsi, osades ei ole aga kunagi ühtegi olnud. Hoiakud rändelaste kooli vastuvõtmise osas võivad olla nii toetavatest kuni ettevaatlike ja koguni mõneti tõrjuva suhtumiseni. Koolides on sealjuures ka väga erinev teadlikkus olemasolevatest ressurssidest ja tugisüsteemidest – osasid neist kiputakse ülekasutama, osasid alakasutama. Mõnedel õpetajatel on tugev ja toetav võrgustik (koolis või väljaspool seda), kust nõu küsida, mõnedel jällegi ei ole. Seega on Eesti koolide ja koolide haridustöötajate tänane valmisolek väga varieeruv ning uuringuid, mis taolist olukorda kaardistaks, väga minimaalselt.

Projekti eesmärk on seega uurida, milline on Eesti koolide toimetulek uussisserändajast lapse kohanemise toetamisel Eesti üldhariduskooli põhikooli astmes ning kuidas toimub uussisserändajast lapse eesti keele õpe.

Uuringu täpsemad eesmärgid on kaardistada tegevused, meetmed ja teenused, millega uussisserändajast lapse kohanemist toetatakse (sh haridusliku erivajadusega uussisserändajale, samuti kas ja kuidas rakendatakse koolis kohanemise toetamiseks riiklikke tugimeetmeid), millistes valdkondades lapsega kokkupuutuvad haridustöötajad (juhtkond, õpetajad ja tugipersonal) enim tuge vajavad (sh milline on nende tänane valmisolek ja pädevus), ning kuidas ja lähtuvalt millistest arusaamadest on korraldatud eesti keele kui teise keele õpe ja laste emakeeleõpe. Lisaks on uuringu eesmärk mõista, kuidas näeb välja kooli suhtlus uussisserändajast lapse perega ning millised on selle osas koolide arenguvajadused, samuti, millist infot ja millisel kujul vajavad ka lastevanemad ise.

Uuringu raames viiakse läbi erinevad andmekogumised erinevate sihtrühmad hulgas, sh koolitused õpetajatele, ning uuringu lõpus valmib uuringuaruanne.

Projekti kaasrahastavad Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning Eesti Vabariigi Siseministeerium.