Work in Estonia tööstussektori välisspetsialistide värbamise ja vajaduse uuring
Work in Estonia (WiE) on 2015. aastal loodud programm, mille ülesanne on tutvustada Eestit kui atraktiivset töötamise ja elamise sihtriiki välismaa spetsialistidele, aidata kaasa välisspetsialistide sisseelamisele Eestis ning tõsta Eesti ettevõtjate teadlikkust välisvärbamisest, eelkõige IKT ja (töötleva) tööstussektori valdkonna ametikohtadele.
Work in Estonia „Välistalentide kaasamise tegevuskava 2021–2025“ keskendub neljale etapile talentide ehk välisspetsilistide meelitamise teekonnale: meelitamine, saabumine, kohanemine, ning maine ja lahkumine. WiE tegevustel on kaks peamist sihtrühma: välisspetsialistid (eeskätt loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonnas), ning ettevõtted ja organisatsioonid, kui välisspetsialistide värbajad.
Work in Estonia tegevuskava 2022-2025 sedastab, et Eesti tööjõuturu tulevikuvajadusi arvesse võttes on ette näha kõrgharidusega spetsialistide töökohtade arvu kasv ja rutiinse sisuga töökohtade arvu vähenemist. Seega piirab Eesti masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse valdkonna arengut inseneride ja teiste tehnilise kõrgharidusega spetsialistide nappus ning ebapiisav järelkasv. Samuti väheneb tööealiste inimeste arv Eestis, mistõttu on tulevikus jätkuvalt vaja töötleva tööstuse spetsialistide tasemel välistööjõudu, et kompenseerida tööjõupuudust.
Sellest tulenevalt on ka kavandatud ja ellu kutsutud käesolev WiE uuring, mille eesmärk on paremini mõista Eesti ettevõtete valmisolekut välismaalt värbamiseks masina-, metalli- ning elektroonikatööstuse valdkonnas, reaalseid tööjõuvajadusi ning peamisi kitsaskohti välismaa spetsialistide kaasamisel. Selleks viiakse läbi uuring eesmärgiga selgitada välja masina-, metalli- ning elektroonikatööstuse valdkonna tööandjate hinnang välisspetsialistide värbamise võimalikkusele ja vajalikkusele.
Uuringu tulemusetele tuginedes saab Work in Estonia valida fookussuunad ja -tegevused, mis aitaksid vähendada tööjõupuudust kaasates välisspetsialiste masina-, metalli- ning elektroonikatööstuse valdkonda. Seeläbi on võimalik paremini toetada Eesti ettevõtjaid kaasamaks kõrgemat lisandväärtust loovate välismaa spetsialiste ning leevendada sellega Eestis kvalifitseeritud tööjõu puudujääki info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnas. Uuringu eesmärk on selgitada välja masina-, metalli- ning elektroonikatööstuse valdkonna tööandjate hinnang välisspetsialistide värbamise võimalikkusele ja vajalikkusele, ning hinnata sellega seotud kitsaskohti.
Uuringu lähteülesandes on püstitatud ja sõnastatud järgmised uurimisküsimused:
- Milline ja kui suur on spetsialistide üldine vajadus?
- Mis iseloomustab ettevõtted, kellel on välisspetsialistide värbamise kogemus ja/või on plaanis välisspetsialiste lähitulevikus värvata?
- Mis iseloomustab ettevõtteid, kes ei soovi lähitulevikus välisspetsialiste värvata?
- Milline on ettevõttete osakaal, kuhu praegu värvitakse välisspetsialiste või kuhu planeeritakse värvata lähitulevikus (järgmise 12 kuu jooksul)?
- Millistele kriteeriumitele peavad vastama välisspetsialistid?
- Millised on peamised probleemid, takistused ja hirmud välisspetsialistide värbamisel?
- Millistele ametikohtadele palgatakse juba täna välisspetsialiste?
- Kas ettevõtetes on olemas teadmised, kuidas värvata välisspetsialiste?
- Milliseid meetodeid kasutavad ettevõtted praegu või plaanivad kasutada tulevikus, et meelitada välisspetsialiste Eestisse tööle?
Lähteülesandes püsitatud uurimisküsimustele vastuste leidmiseks kasutatakse ennekõike kvantitatiivset andmekogumis- ja analüüsi meetodit. Selle põhiosa moodustab ankeetküsitluse läbiviimine Eesti ettevõtete hulgas ning kogutud andmete analüüs. Täiendavalt kasutatakse andmekogumisel kvalitatiivset meetodit, milleks on ennekõike süvaintervjuud tööandjate hulgas.