Õpetajate sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arendamine on vajalik, kuna see toetab nende stressiga toimetulekut, rahulolu tööga ja kooliga seotud tajutud heaolu.
Loe rohkemUuringu peamine eesmärk oli hinnata Eesti teadustaristu teekaardile 2019 kantud riikliku tähtsusega…
Loe rohkemHindamise kohaselt on Erasmus+ programm kõikides toetatavates meetmetes, valdkondades ja sektorites asjakohane, tulemuslik ja vajalik.
Loe rohkemHindamise eesmärgiks oli anda lõpphinnang Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi perioodile 2018-2020 ja vahehinnang programmi perioodile 2021-2027.
Loe rohkemUuringu eesmärk oli saada täiendavaid teadmisi Euroopa noorteprogrammide raames toimuvate koolituste pädevuste arendamise kohta ja tuvastada arenemisvõimalusi. See on oluline noorsootöö valdkonnale ja koolituste pakkujatele, et parandada noortevaldkonna pädevusi ja toetada Euroopa koolitusstrateegiat.
Loe rohkemKäesoleva uuringuga sooviti teada saada, millised tegurid motiveerivad Eesti üldhariduskoolide, lasteaedade ja kutsekoolide õpetajaid osalema eTwinningu programmis. Uurimusküsimustele vastamiseks kasutati erinevaid meetodeid, neist olulisemad olid sekundaarallikate analüüs, fookusgrupi ja süvaintervjuud ning veebiküsitlus.
Loe rohkemKäesoleva uuringu fookuses olid populaarsed kommertslikud e-mängud, mida on võimalik mängida arvutis, mobiiltelefonis või mängukonsoolis. Uuring annab põhjaliku ülevaate kõige populaarsematest e-mängudest, mida 7–16-aastased noored mängivad ja nende võimalikust mõjust noorte üldpädevuste arendamisele, e-mängude integreerimise võimalusest noorsootöösse nii Eestis kui ka mujal ning teeb soovitused e-mängude rakendamiseks noorsootöös.
Loe rohkemEestis on hinnanguliselt umbes 12 300 noortevaldkonna töötajat. Selle uuringu raames selgitati Eestis esimest korda välja noortevaldkonna töötajaskonna suurus ja koosseis. Samuti anti põhjalik ülevaade noortega töötavate spetsialistide töötingimustest, -keskkonnast ja -korraldusest, töömotivatsioonist, tööalasest enesearengust ning tagasisidesüsteemi praktikatest.
Loe rohkemUuringu eesmärk oli selgitada välja ja suurendada õpirändeprojekte elluviivate haridusvaldkondade töötajate teadlikkust vähemate võimalustega osalejate kaasamisest ning sellega seotud meetmetest õpirändeprojektides. Uuringu tulemusel leiti, et õpirändeprojektide elluviijad hindavad enda teadlikkust sihtrühmast heaks, kuid vajavad lisatuge erinevate sihtrühmale pakutavate meetmete efektiivsemaks rakendamiseks.
Loe rohkemTulemustest selgus, et iga päev või peaaegu iga päev tarvitavad tubaka- ja nikotiinitooteid 23% elanikkonna küsitlusele vastanutest ning 7% õpilaste küsitlusele vastanutest. Elanike seas tarvitatakse kõige rohkem sigarette ja õpilaste seas e-sigarette.
Loe rohkemEestikeelsele haridusele üleminekuga kaasnevateks positiivseteks teguriteks peetakse laste suurenenud võimalusi edasisel haridusteel ja paremaid võimalusi tööturul. Lapsevanemate suurim mure seoses eestikeelsele haridusele üleminekuga on laste suurenenud õppekoormus nii koolis kui ka lasteaias.
Loe rohkemUuringu eesmärk oli saada ülevaade välisriikides kasutusel olevatest kaugtöö edendamise praktikatest ja arenguvõimalustest Eestis. Selleks uuriti nelja kategooriat meetmeid: õigusmeetmed, teavitustöö, taristu ja võrgustikud, rahalised toetusmeetmed.
Loe rohkemTulemused näitavad, et Keeleõppe raames pakutud keelekursusega rahulolu oli osalejate hulgas kõrge. Seda näiteks õpetaja pädevuse, õppevormi ja õppematerjalidega, samuti kursuse toimumisaja, koha ja kestusega. Vähem oldi aga rahul näiteks iseseisva töö mahuga.
Loe rohkemKüsitlus oli korraldatud eesmärgiga uurida, milline teadlikkus Tartu Linna Noortevolikogust (TLNV) valitseb Tartu linnas elavate ja/või õppivate noorte seas 2022. aastal. Küsitluse tulemusel valminud järeldused ja soovitused aitavad paremini korraldada TLNV tööd, seada eesmärke eesootavaks aastaks ning kaasata Tartu noori oma tegemistesse.
Loe rohkemKäesoleva uuringu eesmärk oli uurida Robotexi suurürituse mõju ja tähtsust ning mõista paremini selle korraldust ja arenguvajadusi. Lisaks teiste sarnaste uuringute analüüsimisele viidi käesoleva uuringu raames läbi ankeetküsitlus Robotexi üritusel osalejate ja nende juhendajate seas.
Loe rohkemValdkonnas tegutsevad maastikuarhitektid kinnitasid, et tegemist on seoses keskkonna, kliima ja kvaliteetse elukeskkonna suurema tähtsustamisega aina olulisemaks muutuva valdkonnaga ning töökoormus on valdkonnas juba praegu suur. Uuringus osalejad olid pigem eriala õpingutega rahul, seejuures rohkem õppesuuna ja kõrgkooli valikuga, vähem õppekavaga ning praktika võimalustega.
Loe rohkemKäesoleva uuringu eesmärgiks oli selgitada välja tartlaste tervisespordialane aktiivsus, eelistatud spordialad, rahulolu…
Loe rohkemUuringu eesmärk oli olemasolevate allikate ning noortega töötajate ja noorte intervjuude põhjal…
Loe rohkem„Noorsootöös osalevate noorte rahulolu noorsootööga 2020“ uuringu küsitlusele vastas 4656 noort. Kokku…
Loe rohkemKristjan Jaagu stipendiumiprogramm (edaspidi KJ) on riiklik programm, mille eesmärk on välislähetuste,…
Loe rohkemKuigi mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõttu ja toetamist on kirjeldatud mitmes Eestile väga olulises kavas…
Loe rohkemKompetentsipõhine juhtimine ühendab strateegiliseks tervikuks tööjõu kavandamise, töötajate värbamise, hindamise ja arendamise…
Loe rohkemKäesolev küsitlus oli korraldatud eesmärgiga uurida, milline teadlikkus Tartu Linna Noortevolikogust (TLNV)…
Loe rohkemKäesoleva uuringu eesmärgiks oli analüüsida kolmanda tasandi ennetuse sotsiaalprogramme, mida saaksid kasutada…
Loe rohkemNoortegarantii tugisüsteem (NGTS) on KOVi tööriist, mille eesmärk on kaardistada mitteõppivad ja töötavad noored ning pakkuda neile sihistatud tuge eelkõige haridustee jätkamiseks ja/või tööle suundumiseks. NGTSi eesmärk on vältida sotsiaalsüsteemi ülekoormust ja sellest tulenevaid võimalikke sotsiaalseid või struktuurseid probleeme. Uuringu eesmärk oli anda hinnang NGTSi rakendamise asjakohasusele, mõjule, tulemuslikkusele..
Loe rohkemVabaühenduste tegevuskeskkonna arengute kaardistamiseks ja kodanikuühiskonna arendamiseks sisendi andmiseks viis Balti Uuringute Instituut läbi mõjuanalüüsi, mille tulemused näitasid, et Eesti mittetulundussektor on jätkusuutlik, kuid vajab siiski jätkuvat toetamist.
Loe rohkemNoortekohtumiste programmi mõju uuringu eesmärk oli hinnata programmi eesmärke ja mõju, analüüsida programmis osalenutes avatud ja sallivate hoiakute kujunemist ning hinnata Noortekohtumiste programmi kui mitteformaalse hariduse tööriista.
Loe rohkemuuringu eesmärgiks oli kaardistada mitmekultuurilise hariduse valdkonnas tegutsevad organisatsioonid ja nende tegevused viimaste aastate jooksul, anda ülevaade nende pädevusest ja võimekusest ning koguda valdkonnas tegutsejatelt mõtteid mitmekultuurilise valdkonnaga seonduvate probleemide ning nende võimalike lahenduste kohta.
Loe rohkemEXCEPT-i projekti eesmärk oli anda mitmekülgne pilt sellest, kuidas noorte tööturu haavatavus mõjutab nende sotsiaalse tõrjutuse riski Euroopas. Valminud uuringuaruannete põhjal koostas IBS võrdleva aruande ja parimate praktikate ülevaate, mis annab ülevaate 19 riigi tööturu olukorrast, noorte kaasatusest ja neis riikides rakendatavatest tööturumeetmetest.
Loe rohkemErasmus+ noortevaldkonna õpirändeprojektide mõju uuringu eesmärk oli selgitada välja, milline on nende projektide mõju programmis osalevate organisatsioonide ja koostöövõrgustike arengule.
Loe rohkemKogukonnapraktikas osalenud ja tagasisideküsitlusele vastanud õpilaste, õpetajate ja juhendajate hinnangul on kogukonnapraktika programm väga väärtuslik õpilaste silmaringi laiendamiseks, sotsiaalsete oskuste arendamiseks, praktilise töökogemuse saamiseks, kogukonnaelus aktiivselt kaasa löömise innustamiseks.
Loe rohkemUuring annab ülevaate Eesti kohtumenetlustes osalevate laste vaatenurkadest ja kogemustest lapsesõbraliku kohtumõistmise osas.
Loe rohkemVahehindamine tervikuna kinnitab, et olenemata plaanipärasest mitterakendumisest on tegevus “Minu esimene töökoht” vajalik meede vähese kogemuse ja oskusteta noorte tööturule aitamisel, motiveerides tööandjaid selliste noorte kasuks valikut tegema.
Loe rohkemUuring annab ülevaate sellest, kuidas Eesti koolides inimõigusi käsitletakse, millised on õpilaste, õpetajate ja kooli juhtkonna hoiakud inimõiguste suhtes, ning kuidas inimõiguste alaste teadmiste rakendamist koolides toetatakse.
Loe rohkemUuringus on analüüsitud tööturuteenuste osutamise praktikaid Eestis, keskendudes Töötukassa poolt registreeritud töötutele pakutavatele teenustele. Fookuses olid eelkõige mitte-eestlastest töötud (eesti keelest erineva muu peamise suhtluskeelega inimesed) ning referentsgrupina eestlastest töötud.
Loe rohkemUuringu eesmärk oli saada ülevaade noorsootöötajate pädevusest ja enesearendamisest ning selgitada välja nende koolitusvajadus. Uuringus on esitatud täpsemad lähtekohad arendustegevuste kavandamiseks ning suunised ja ettepanekud kõige silmapaistvamate kitsaskohtadega tegelemiseks.
Loe rohkemUuringust selgus, et VEPA Käitumisoskuste Mäng on õpilaste käitumisoskuste kujundamiseks asjakohane ja hästi rakendatud programm. Õpetajad ja koolijuhid hindavad VEPA tajutud mõju kõrgelt, nähes positiivseid mõjusid.
Loe rohkemMilline on üksikvanema toimetulek ja elukorraldus Eestis ning kuidas toimub ülalpidamiskohustuse täitmine lapse ees?
Loe rohkemViisime läbi meta-analüüsi uurimaks rahvuspõhist ebavõrdsust Eesti tööturul.
Loe rohkemUuring kinnitab, et Eesti õpetajad näitavad küll tugevat poolehoidu kaasaegsele õpikäsitusele, kuid see ei ole koolides veel piisavalt rakendunud. Põhjusteks on täienduskoolituste liigne keskendumine teooriale, kooli füüsiline õppekeskkond ja vajalike õppevahendite puudumine ning suur töökoormus.
Loe rohkemUuring näitab, et Eestis toimuvaid kohtumenetlusi ei saa enamasti pidada lapsesõbralikuks. Probleeme on nii laste õigusega olla teavitatud ja ära kuulatud. Sageli ei arvestata aga laste eripäraste vajadustega, ning puudulik on ka kohtuprotsessijärgne nõustamine.
Loe rohkemDevelopment of an effective RIS3 calls for, especially in the EU cohesion economies, substantial efforts to strengthen higher education, R&D job creation, and capability building in future paradigm leading high-‐tech areas in particular.
Loe rohkemThe report provides a picture of the labour market situation in the Central Baltic region, focusing on the issue of how cross-border labour mobility could be facilitated, particularly in the sectors with high demand for additional labour.
Loe rohkemPoliitikasoovitused Narva noorte teadmiste ja teadlikkuse suurendamiseks ning kodanikuaktiivsuse arendamiseks läbi riikliku lõimumispoliitika ja kohaliku võimu tegevuste.
Loe rohkemUuring näitab, et Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm on kõrghariduse arengutele kaasaaitamisel asja- ja ajakohane ja oluline programm mobiilsuse toetamisel ning sihtgrupi ja partnerülikoolide poolt sellisena ka teadvustatud.
Loe rohkem