Raamat „Koostöö piiril. Eesti piiriala muutnud inimesed ja projektid“ annab ülevaate Eesti Euroopa Liidu välispiiri programmi 2014–2020 tegevustest ja mõjust, tutvustades 71 ellu viidud ja edukalt teostatud projekti ja nende tulemusi.
Loe rohkemWork in Estonia tegevuskava 2022–2025 järgi on Eesti tööjõuturu tulevikuvajadusi arvesse võttes ette näha kõrgharidusega spetsialistide töökohtade arvu kasvu ja rutiinse sisuga töökohtade arvu vähenemist.
Loe rohkemSelle analüüsi eesmärgiks oli mõista paremini väljaspool Eestit elavate Eestist pärit inimeste infovajadust ning koguda mõtteid ja ettepanekuid portaalile Global Estonian ja sellega seotud Facebooki leheküljele ja uudiskirjale.
Loe rohkemOver the last century, Estonians have been forced to migrate or have…
Loe rohkemÜheks Eesti Vabariigi lõimumispoliitika põhiküsimusteks on väljakutse suurendada eesti keelt mittevaldavate inimeste eesti keele oskust ja luua võimalusi aktiivseks keelekasutuseks („Sidus Eesti 2030“). Käesolev uuring keskendub piiratud keelekeskkondades elavate vähelõimunud elanike keeleõppe kogemuste, motivatsiooni ja takistuste analüüsimisele, eesmärgiga vastata nende vajadustele keeleõppe pakkumisel.
Loe rohkemUuringu laiem eesmärk on anda – kus vajalik ja otstarbekas – ka soovitused ja ettepanekud nii teenuse kui terviku kui ka mõne spetsiifilise töölõigu parendamiseks. Tegemist on rakendusuuringuga, mis tähendab, et uuringu peamine eesmärk on sõnastada soovitused teenuse arendamiseks, mistõttu on ka uuringus välja toodud ja keskendutud ennekõike just problemaatilisematele ja täiendavat tähelepanu vajavatele kohtadele.
Loe rohkemUussisserändajate kohanemine ja püsielanike lõimumine on pikaajalised protsessid. Nendega on seotud mitmed katsumused, mis mõjutavad Eesti ühiskonna arengut ja inimeste heaolu. Euroopa Liidu programmperioodil 2014–2020 on Eesti rakendanud Euroopa Sotsiaalfondi kohanemis- ja lõimumismeedet. Meetme lõpphindamise eesmärk on hinnata kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise edukust, analüüsides selleks meetmetegevuste asjakohasust, tõhusust ja mõjusust, tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust ning teha poliitikasoovitusi kohanemis- ja lõimumistegevuste kavandamiseks.
Loe rohkemUuringu eesmärk oli selgitada välja ja suurendada õpirändeprojekte elluviivate haridusvaldkondade töötajate teadlikkust vähemate võimalustega osalejate kaasamisest ning sellega seotud meetmetest õpirändeprojektides. Uuringu tulemusel leiti, et õpirändeprojektide elluviijad hindavad enda teadlikkust sihtrühmast heaks, kuid vajavad lisatuge erinevate sihtrühmale pakutavate meetmete efektiivsemaks rakendamiseks.
Loe rohkemUuring on Work in Estonia ja Eesti Rahvusvaheline Maja poolt tellitud uuringust, mille eesmärk oli välja selgitada, millised on kitsaskohad, probleemid ja väljakutsed, millega Eestisse saabunud välismaalastest tippspetsialistide Eestisse saabumisel ja Eestis pikaajalise kohanemise ajal kokku puutuvad.
Loe rohkemUuringu eesmärk oli saada ülevaade välisriikides kasutusel olevatest kaugtöö edendamise praktikatest ja arenguvõimalustest Eestis. Selleks uuriti nelja kategooriat meetmeid: õigusmeetmed, teavitustöö, taristu ja võrgustikud, rahalised toetusmeetmed.
Loe rohkemSaamaks senisest paremat ülevaadet sellest sihtrühmast, viidi läbi uuring kahe peamise eesmärgiga: esiteks, mõista ja anda ülevaade Eesti diasporaaliikmete tänasest seisust – nende arvust, profiilidest ja klastritest, hoiakutest ja ootustest Eesti riigi suunal (sh võimaliku tagasipöördumise suunal), ning teiseks, uuringu tulemustele ja järeldustele tuginedes anda sisend poliitikaloomesse.
Loe rohkemKasvava sisserände tõttu on Eesti muutumas aina mitmekeelsemaks ja –kultuurilisemaks ning üldhariduskoolides, kuhu jõuavad ka uussisserändajate lapsed, on sellega seoses viimastel aastatel tekkinud mitmeid eri väljakutseid. Siinse uuringu eesmärk on seega käsitleda Eesti koolide toimetulekut uussisserändajast lapse kohanemise toetamisel Eesti üldhariduskooli põhikooli astmes ning analüüsida uussisserändajast lapse eesti keele õpet koolis.
Loe rohkem2020. aastal täitus 20 aastat esimese Eesti ühiskonna lõimumise monitooringu korraldamisest. Tänaseks…
Loe rohkemUuring kirjeldab uussisserändajate kohanemise hetkeseisu Eestis – millised tegurid uussisserändajate kohanemist takistavad ning millised tegurid seda toetavad.
Loe rohkemuuringu eesmärgiks oli kaardistada mitmekultuurilise hariduse valdkonnas tegutsevad organisatsioonid ja nende tegevused viimaste aastate jooksul, anda ülevaade nende pädevusest ja võimekusest ning koguda valdkonnas tegutsejatelt mõtteid mitmekultuurilise valdkonnaga seonduvate probleemide ning nende võimalike lahenduste kohta.
Loe rohkemMetoodikaaruanne võttis kokku tulemused lühiuuringust, mille eesmärk oli läbi vaadata Eesti integratsiooni monitooringute senine korraldus ja metoodika ning täpsustada seeläbi monitooringute läbiviimise korraldust ning üldised põhimõtted perioodiks 2020-2030.
Loe rohkemUurisime kahe lõimumisalase projekti – sotsiaalkampaania “Karjäär Eestis” ja audiovisuaalmeediaprogramm “Meie Eestid” – tulemuslikkust ja mõju.
Loe rohkemJärjekorras seitsmes integratsiooni monitooring annab ülevaate lõimumisprotsessidest Eesti ühiskonnas ning toob välja erinevate valdkondade peamised positiivsed arengud ning põhilised murekohad.
Loe rohkemThis national report for Estonia and the manual are the outcomes of the EU-wide project “The reality of free movement for young European citizens migrating in times of crisis” that looked into the reality of free movement from the viewpoint of young Europeans (age 25-35) who exercise or plan to exercise this right.
Loe rohkemUuring annab ülevaate sellest, kuidas Eesti koolides inimõigusi käsitletakse, millised on õpilaste, õpetajate ja kooli juhtkonna hoiakud inimõiguste suhtes, ning kuidas inimõiguste alaste teadmiste rakendamist koolides toetatakse.
Loe rohkemUuringus on analüüsitud tööturuteenuste osutamise praktikaid Eestis, keskendudes Töötukassa poolt registreeritud töötutele pakutavatele teenustele. Fookuses olid eelkõige mitte-eestlastest töötud (eesti keelest erineva muu peamise suhtluskeelega inimesed) ning referentsgrupina eestlastest töötud.
Loe rohkemEesti keeleseisundi uuringu eesmärk oli selgitada välja eesti keele ja võõrkeelte staatus, maine ning õppe, uurimise ja arendamise olukord.
Loe rohkemViisime läbi meta-analüüsi uurimaks rahvuspõhist ebavõrdsust Eesti tööturul.
Loe rohkemEesti lõimumispoliitikad on Kesk- ja Ida-Euroopa esirinnas, kuid teistest arenenud riikidest lahutavad meid kehvad tulemused kodakondsuspoliitika, tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja poliitilise osaluse vallas.
Loe rohkemJõuame järeldusele, et programm ja programmist toetatud tegevused on vajalikud, aitamaks rahvuskaaslastel hoida sidet Eesti ja eesti kultuuriga ning talletamaks väliseesti kultuuripärandit. Küll aga on vajalik parandada programmi elluviimise korralduslikku poolt ja turundust väliskogukondade seas.
Loe rohkemJuhises tutvustatakse Arvamusfestivali ideed, tekkelugu ning viiakse lugeja samm-sammult läbi tegevuste, mida on vaja ette võtta, et luua inspireeriv ja sundimatu õhustikuga arvamuskultuuri ning kodanikuharidust arendav uute mõtete kohtumispaik – oma Arvamusfestival.
Loe rohkemIntegratsiooni monitooringu tulemustest selgub, et eestivenelaste kuuluvustunne ja eestlaste kaasamisvalmidus on head. Samal ajal on aga suurenenud rahvusgruppide vahel sotsiaal-majandusliku ja poliitilise ebavõrdsuse tajumine, seda eelkõige just eestivenelaste poolt.
Loe rohkemLeidsime, et Eestisse asuvate välismaalastest uussisserändajate kohanemiseks on eelkõige vaja neile vajaliku info kättesaadavuse lihtsustamist, ning tõhusat kohanemisprogrammi.
Loe rohkemKaasasime Eestis elavad välismaalased Eesti lõimumispoliitika kujundamisse ning küsisime neilt nende arvamust eri teemavaldkondades nagu tööhõive, haridus, avalike teenuste kättesaadavus, kogukonnas ja otsustusprotsessides osalemine, kultuuriline mitmekesisus ning eesti keele õpe.
Loe rohkemTuvastasime, hindasime ja võrdlesime eri riikide vahel indikaatoreid, mille alusel saab hinnata välistalentide kohanemist.
Loe rohkemThe report provides a picture of the labour market situation in the Central Baltic region, focusing on the issue of how cross-border labour mobility could be facilitated, particularly in the sectors with high demand for additional labour.
Loe rohkemArengukava „Lõimuv Eesti 2020″ ettevalmistamise raames koostasime 7 lõimumist puudutavat teemalehte.
Loe rohkemAnalüüsisime võrdse kohtlemise edendamist ning ebavõrdse kohtlemise ilminguid Eesti tööturul rahvuse, rassilise kuuluvuse, nahavärvi ja keele tõttu.
Loe rohkemUuringust selgub, et kuigi Eesti varjupaigataotlejatele ja rahvusvaheliste kaitse saajatele osutatavate teenuste valik on võrdlemisi suur, on umbkaudu poolte teenuste puhul probleeme nende kättesaadavuse ja kvaliteediga.
Loe rohkemEurope at large is characterised by aging populations and low birth rates, and in countries like Estonia, Latvia and Lithuania, demographic problems are further aggravated by large outflows of people of working age.
Loe rohkem2013. aastal täitus 15 aastat hetkest, mil valitsus kiitis heaks esimese riikliku integratsiooniprogrammi “Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007” ning alustas lõimumist toetavate tegevuste elluviimist. Nõukogude perioodilt päritud ja iseseisvuse algaastatel süvenenud rahvuslikult lõhestunud ühiskonna ees seisvad väljakutsed olid suured, vaadates kasvõi seda, kui suur oli määratlemata kodakondsusega inimeste arv.
Loe rohkemKirjastuselt Palgrave Macmillan on ilmunud raamat “Young Migrants: Exclusion and Belonging in Europe”, mille ühe peatüki (“Pathways in Education”) autoriteks on Balti Uuringute Instituudi projekti EUMARGINS analüütikud Judit Strömpl, Kristjan Kaldur ja Anna Markina.
Loe rohkemEUMARGIN’i kuuendas poliitikaülevaates käsitletakse lühidalt sisserändajate poliitilise osalemise erinevaid vorme ja püütakse mõista põhjuseid, mis selgitavad sisserändajate vähest poliitilist osalust.
Loe rohkemProjekti eesmärgiks oli vastus leida küsimusele – millises suunas liiguvad Läti, Eesti ja Poola oma üldiselt deklareeritud seisukohtadega muuta ühiskond soosivamaks sisserändajate suhtes, eelkõige seisukohtadega luua ja tagada immigrantidele võrdsed võimalused osaleda riigi poliitilises ja ühiskondlikus elus.
Loe rohkemProjekti eesmärgiks oli rahvusvahelise kaitse saanud isikute sihtgrupi hetkeolukorra mitmekülgne kaardistamine ja nende integratsioonivõimekuse analüüs.
Loe rohkemBalti Uuringute Instituut viis Siseministeeriumi tellimusel uuringuprojekti raames läbi neli analüüsi, milleks olid sihtrühma uuring, võrdlev analüüs, teenuste ja organisatsioonide kaardistamine ja praktikate uuring.
Loe rohkemTöötoas arutleti lõimumisprotsesside monitoorimiste ja tulemuste mõõtmiste üle ning vahetati kogemusi Eesti, Taani ja Läti ekspertide vahel.
Loe rohkemKirjastuselt Ashgate on ilmunud raamat “Inclusion and Exclusion of Young Adult Migrants in Europe” vaatleb võrdlevas perspektiivis 7 Euroopa riigi kogemusi sotsiaalse tõrjutuse ning kaasatuse kontekstis. Raamatu Eesti peatüki (“Estonia: A post-Soviet predicament”) autoriteks on Balti Uuringute Instituudi analüütikud Kristina Kallas ja Kristjan Kaldur.
Loe rohkemEUMARGIN’i kolmas poliitikaülevaade käsitleb diskrimineerimist noorte täiskasvanud sisserändajate tõrjutuse tegurina seitsmes Euroopa riigis: Eestis, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Rootsis, Ühendkuningriigis ja Norras.
Loe rohkemIntegratsioon on jagatud vastutus ning hõlmab endas mitmeid osapooli. Euroopa riikide ning nende omavalitsuste ees seisavad sisserännanute või vähemuste lõimumisel ees üsna sageli sarnased väljakutsed ning küsimused, samas kui vastused või lahendused antud probleemidele võivad riigist riiki üsna märgatavalt erineda.
Loe rohkemKäesoleva uuringu eesmärgiks oli heita pilk kolmes Euroopa riigis – Rootsis, Taanis ja Suurbritannias – läbiviidavale integratsioonipoliitikale ning seal toimunud muutustele ning suundumustele.
Loe rohkemKäesolev dokument keskendub Eesti ja Läti kodakondsuse etnilise mitmekesistumise protsessile viimase 15 aasta jooksul.
Loe rohkemViisime läbi vajadus- ja teostatavusuuringud riikliku integratsiooniprogrammi 2008-2013 ettevalmistamiseks.
Loe rohkem