2025
Määratlemata kodakondsusega elanikud Eestis: hoiakud, identiteet ja takistused kodakondsuse omandamisel
Uuringu eesmärk on anda ülevaade määratlemata kodakondsusega isikute olukorrast Eestis, keskendudes kodakondsuse…
Loe rohkemPublikatsioonid
2024
Pildi manipulatsiooni rünnakute lahendused (IMARS)
Artikkel käsitleb kriitilisi küsimusi, mis puudutavad valitsuse väljastatud isikut tõendavate dokumentide turvalisust ja nende võimalikku väärkasutust, rõhuasetusega tavaliste Euroopa ja USA kodanike vaadete mõistmisel.
Loe rohkem2024
Raamat „Advances in Cultural Tourism Research. Proceedings of the International Conference on Cultural Tourism Advances”
Teos on seotud 2023. aasta juunis Leuvenis toimunud rahvusvahelise konverentsiga, mis keskendus kultuuriturismi jätkusuutlikule arengule. Uuriti edukaid poliitilisi sekkumisi, uusi kultuuriturismi suundumusi, käesoleva sajandi info- ja kommunikatsioonitehnoloogiast tulenevaid võimalusi jt valdkonnaga seotud teemasid.
Loe rohkem2024
Puhkuse andmise süsteem hooldusperedele
Uuringu eesmärk oli välja selgitada puhkuse andmise süsteemi vajadus hooldusperedele. Perede ootuste ja vajaduste täpsustamiseks kaasati rühmaintervjuudega uuringusse hoolduspered, peretoetajad ja lastekaitsetöötajad.
Loe rohkem2024
Õpetajate sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arengut toetavate koolituste hindamise uuring
Õpetajate sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arendamine on vajalik, kuna see toetab nende stressiga toimetulekut, rahulolu tööga ja kooliga seotud tajutud heaolu.
Loe rohkem2024
Eesti Euroopa Liidu välispiiri programmi raamat
Raamat „Koostöö piiril. Eesti piiriala muutnud inimesed ja projektid“ annab ülevaate Eesti Euroopa Liidu välispiiri programmi 2014–2020 tegevustest ja mõjust, tutvustades 71 ellu viidud ja edukalt teostatud projekti ja nende tulemusi.
Loe rohkem2024
Teadustaristu kasutuskogemuse uuring
Uuringu peamine eesmärk oli hinnata Eesti teadustaristu teekaardile 2019 kantud riikliku tähtsusega…
Loe rohkem2024
Aktiivsete Kodanike Fondi lõpphindamine
Aktiivsete Kodanike Fondi programmi hindamise eesmärk oli teha kindlaks, kas programmi eesmärgid ja tulemused on saavutatud ja mida võiks tulevikus teisiti teha sarnaste eesmärkide paremaks täitmiseks. Hindamise käigus uuriti, kuidas ACF programm on aidanud tugevdada Eesti kodanikuühiskonda, suurendada kodanikuaktiivsust ja haavatavate rühmade mõjujõudu. Uurimisküsimuste abil vaadeldi ja hinnati lähemalt ACF-i toetuste asjakohasust, tõhusust ja tulemuslikkust, tähelepanu pöörati ka programmi rakendamise probleemidele ja toetatud projektide jätkusuutlikkusele.
Loe rohkem2024
Erasmus+ programmi perioodi 2014–2020 lõpphindamine ja perioodi 2021–2027 vahehindamine
Hindamise kohaselt on Erasmus+ programm kõikides toetatavates meetmetes, valdkondades ja sektorites asjakohane, tulemuslik ja vajalik.
Loe rohkem2024
Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi perioodi 2018–2020 lõpphindamine ja perioodi 2021–2027 vahehindamine
Hindamise eesmärgiks oli anda lõpphinnang Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi perioodile 2018-2020 ja vahehinnang programmi perioodile 2021-2027.
Loe rohkem2024
Uuring noorsootöö ja koolituste pädevuse ning võimekuse arendamisest läbi Euroopa noorteprogrammide
Uuringu eesmärk oli saada täiendavaid teadmisi Euroopa noorteprogrammide raames toimuvate koolituste pädevuste arendamise kohta ja tuvastada arenemisvõimalusi. See on oluline noorsootöö valdkonnale ja koolituste pakkujatele, et parandada noortevaldkonna pädevusi ja toetada Euroopa koolitusstrateegiat.
Loe rohkem2024
Work in Estonia tööstussektori välisspetsialistide värbamise ja vajaduse uuring
Work in Estonia tegevuskava 2022–2025 järgi on Eesti tööjõuturu tulevikuvajadusi arvesse võttes ette näha kõrgharidusega spetsialistide töökohtade arvu kasvu ja rutiinse sisuga töökohtade arvu vähenemist.
Loe rohkem2024
Ministeeriumite ümberkorraldamise analüüs
Eestis 2023. aastal läbi viidud ministeeriumite ümberkorraldamise kaks peamist eesmärki oli tulemuslikumalt juhtida ja seeläbi tõhusamalt saavutada poliitilisi eesmärke. Sealjuures vältides ministeeriumite kapseldumist ehk nii-öelda silotornistumist. Eesmärgid on tugevalt seotud rohepöörde ja rohereformiga ning regionaalse ebavõrdsusega võitlemisega.
Loe rohkem2024
Portaali Global Estonian analüüs
Selle analüüsi eesmärgiks oli mõista paremini väljaspool Eestit elavate Eestist pärit inimeste infovajadust ning koguda mõtteid ja ettepanekuid portaalile Global Estonian ja sellega seotud Facebooki leheküljele ja uudiskirjale.
Loe rohkem2024
Chicago Estonians: Case Study
Over the last century, Estonians have been forced to migrate or have…
Loe rohkem2023
eTwinningu programmis osalemise motivatsioonitegurid ja tunnustusvajadus
Käesoleva uuringuga sooviti teada saada, millised tegurid motiveerivad Eesti üldhariduskoolide, lasteaedade ja kutsekoolide õpetajaid osalema eTwinningu programmis. Uurimusküsimustele vastamiseks kasutati erinevaid meetodeid, neist olulisemad olid sekundaarallikate analüüs, fookusgrupi ja süvaintervjuud ning veebiküsitlus.
Loe rohkem2023
Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus piiratud keelekeskkondades: Kultuuriministeeriumi haldusala
Üheks Eesti Vabariigi lõimumispoliitika põhiküsimusteks on väljakutse suurendada eesti keelt mittevaldavate inimeste eesti keele oskust ja luua võimalusi aktiivseks keelekasutuseks („Sidus Eesti 2030“). Käesolev uuring keskendub piiratud keelekeskkondades elavate vähelõimunud elanike keeleõppe kogemuste, motivatsiooni ja takistuste analüüsimisele, eesmärgiga vastata nende vajadustele keeleõppe pakkumisel.
Loe rohkem2023
Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja tagasisaadetavate nõustamisteenuse analüüs
Uuringu laiem eesmärk on anda – kus vajalik ja otstarbekas – ka soovitused ja ettepanekud nii teenuse kui terviku kui ka mõne spetsiifilise töölõigu parendamiseks. Tegemist on rakendusuuringuga, mis tähendab, et uuringu peamine eesmärk on sõnastada soovitused teenuse arendamiseks, mistõttu on ka uuringus välja toodud ja keskendutud ennekõike just problemaatilisematele ja täiendavat tähelepanu vajavatele kohtadele.
Loe rohkem2023
Euroopa Sotsiaalfondi kohanemis- ja lõimumismeetme 2014–2020 lõpphindamine
Uussisserändajate kohanemine ja püsielanike lõimumine on pikaajalised protsessid. Nendega on seotud mitmed katsumused, mis mõjutavad Eesti ühiskonna arengut ja inimeste heaolu. Euroopa Liidu programmperioodil 2014–2020 on Eesti rakendanud Euroopa Sotsiaalfondi kohanemis- ja lõimumismeedet. Meetme lõpphindamise eesmärk on hinnata kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise edukust, analüüsides selleks meetmetegevuste asjakohasust, tõhusust ja mõjusust, tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust ning teha poliitikasoovitusi kohanemis- ja lõimumistegevuste kavandamiseks.
Loe rohkem2023
E-mängude rakendatavus noorsootöös
Käesoleva uuringu fookuses olid populaarsed kommertslikud e-mängud, mida on võimalik mängida arvutis, mobiiltelefonis või mängukonsoolis. Uuring annab põhjaliku ülevaate kõige populaarsematest e-mängudest, mida 7–16-aastased noored mängivad ja nende võimalikust mõjust noorte üldpädevuste arendamisele, e-mängude integreerimise võimalusest noorsootöösse nii Eestis kui ka mujal ning teeb soovitused e-mängude rakendamiseks noorsootöös.
Loe rohkem2023
Noortevaldkonna töötajaskonna töötingimused
Eestis on hinnanguliselt umbes 12 300 noortevaldkonna töötajat. Selle uuringu raames selgitati Eestis esimest korda välja noortevaldkonna töötajaskonna suurus ja koosseis. Samuti anti põhjalik ülevaade noortega töötavate spetsialistide töötingimustest, -keskkonnast ja -korraldusest, töömotivatsioonist, tööalasest enesearengust ning tagasisidesüsteemi praktikatest.
Loe rohkem2023
Erasmus+ kaasava õpirände uuring
Uuringu eesmärk oli selgitada välja ja suurendada õpirändeprojekte elluviivate haridusvaldkondade töötajate teadlikkust vähemate võimalustega osalejate kaasamisest ning sellega seotud meetmetest õpirändeprojektides. Uuringu tulemusel leiti, et õpirändeprojektide elluviijad hindavad enda teadlikkust sihtrühmast heaks, kuid vajavad lisatuge erinevate sihtrühmale pakutavate meetmete efektiivsemaks rakendamiseks.
Loe rohkem2023
Välistalendi teekond Eestis
Uuring on Work in Estonia ja Eesti Rahvusvaheline Maja poolt tellitud uuringust, mille eesmärk oli välja selgitada, millised on kitsaskohad, probleemid ja väljakutsed, millega Eestisse saabunud välismaalastest tippspetsialistide Eestisse saabumisel ja Eestis pikaajalise kohanemise ajal kokku puutuvad.
Loe rohkem2023
Tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamise uuring
Tulemustest selgus, et iga päev või peaaegu iga päev tarvitavad tubaka- ja nikotiinitooteid 23% elanikkonna küsitlusele vastanutest ning 7% õpilaste küsitlusele vastanutest. Elanike seas tarvitatakse kõige rohkem sigarette ja õpilaste seas e-sigarette.
Loe rohkem2023
Eestikeelsele haridusele üleminek Tartu linnas
Eestikeelsele haridusele üleminekuga kaasnevateks positiivseteks teguriteks peetakse laste suurenenud võimalusi edasisel haridusteel ja paremaid võimalusi tööturul. Lapsevanemate suurim mure seoses eestikeelsele haridusele üleminekuga on laste suurenenud õppekoormus nii koolis kui ka lasteaias.
Loe rohkem2022
Välisriikide kaugtööpraktika ja selle Eestis rakendamise analüüs
Uuringu eesmärk oli saada ülevaade välisriikides kasutusel olevatest kaugtöö edendamise praktikatest ja arenguvõimalustest Eestis. Selleks uuriti nelja kategooriat meetmeid: õigusmeetmed, teavitustöö, taristu ja võrgustikud, rahalised toetusmeetmed.
Loe rohkem2022
Arenguseireprojekt „Andmed tulevikuühiskonnas“
Millised tegurid ja trendid mõjutavad andmeühiskonna ja andmemajanduse arengut järgmise 10–15 aasta jooksul ning millised võiksid olla Eesti andmeühiskonna tulevikustsenaariumid aastal 2035? Töö tulemusel sündis neli arengustsenaariumi.
Loe rohkem2022
„Eesti keele õpe kolmandate riikide kodanikele“ mõju-uuring
Tulemused näitavad, et Keeleõppe raames pakutud keelekursusega rahulolu oli osalejate hulgas kõrge. Seda näiteks õpetaja pädevuse, õppevormi ja õppematerjalidega, samuti kursuse toimumisaja, koha ja kestusega. Vähem oldi aga rahul näiteks iseseisva töö mahuga.
Loe rohkem2022
Identiteedivargused ja virtuaalse identiteedi aktsepteeritavus Euroopas ja Ameerika Ühendriikides
Uuringus keskendutakse teguritele, mis mõjutavad kasutajate jaoks uudsete identifitseerimislahenduste vastuvõtmist. Uuringu käigus teostati laiaulatuslik, rahvaloendusel põhinev küsitlus, mis hõlmas Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania, Ühendkuningriigi ja USA kodanikke.
Loe rohkem2022
Tartu noorte teadlikkus Tartu Linna Noortevolikogust II
Küsitlus oli korraldatud eesmärgiga uurida, milline teadlikkus Tartu Linna Noortevolikogust (TLNV) valitseb Tartu linnas elavate ja/või õppivate noorte seas 2022. aastal. Küsitluse tulemusel valminud järeldused ja soovitused aitavad paremini korraldada TLNV tööd, seada eesmärke eesootavaks aastaks ning kaasata Tartu noori oma tegemistesse.
Loe rohkem2022
Robotexi mõju-uuring 2017–2019
Käesoleva uuringu eesmärk oli uurida Robotexi suurürituse mõju ja tähtsust ning mõista paremini selle korraldust ja arenguvajadusi. Lisaks teiste sarnaste uuringute analüüsimisele viidi käesoleva uuringu raames läbi ankeetküsitlus Robotexi üritusel osalejate ja nende juhendajate seas.
Loe rohkem2022
Teaduse tippkeskuste meetme hindamine
Uuringu eesmärk oli hinnata meetme „Teaduse tippkeskuste toetamine teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ning tippkvaliteedi tugevdamiseks“ eesmärkide saavutamist selle esimesel (2008–2015) ja teisel (2014–2020) perioodil ning meetme tulemuslikkust, mõju ja rolli Eesti teaduses tervikuna.
Loe rohkem2022
Eesti väliskogukonnad: identiteet, hoiakud ja ootused Eesti riigi suunal
Saamaks senisest paremat ülevaadet sellest sihtrühmast, viidi läbi uuring kahe peamise eesmärgiga: esiteks, mõista ja anda ülevaade Eesti diasporaaliikmete tänasest seisust – nende arvust, profiilidest ja klastritest, hoiakutest ja ootustest Eesti riigi suunal (sh võimaliku tagasipöördumise suunal), ning teiseks, uuringu tulemustele ja järeldustele tuginedes anda sisend poliitikaloomesse.
Loe rohkem2022
Loomevaldkondade kestlikkus
Eesti loomevaldkondade järgmise kümne aasta kestlikkuse seisukohast on oluline nii loomevaldkondade juhtimine ja koordineerimine, rahastamine, järelkasv kui ka kultuuriteadlik publik. Loomevaldkondade kestlikkuse uuring analüüsis seitsme valdkonna: arhitektuuri, disaini, etenduskunstide, filmi, kirjanduse, kunsti ning muusika ja helikunsti kestlikkuse tegureid ja arengustsenaariume.
Loe rohkem2022
Tegevuse „Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele“ (ASTRA) tulemuslikkuse ja mõju hindamine
2015. aastal alguse saanud ASTRA meetme eesmärk on tõsta kõrgkoolide ning teadus- ja arendusasutuste efektiivsust ja ühiskonna teenimise võimekust. Meede koosneb kahest peamisest tegevusest: investeeringud hoonete rajamisse ehk taristusse ning nn sisutegevused ehk ülikoolide- ja teadusasutuste õppe- ja teadustöö arendamine ja kvaliteedi parandamine.
Loe rohkem2022
Eesti maastikuarhitektuuri hariduse, hetkeolukorra ja arenguvajaduste kaardistamine
Valdkonnas tegutsevad maastikuarhitektid kinnitasid, et tegemist on seoses keskkonna, kliima ja kvaliteetse elukeskkonna suurema tähtsustamisega aina olulisemaks muutuva valdkonnaga ning töökoormus on valdkonnas juba praegu suur. Uuringus osalejad olid pigem eriala õpingutega rahul, seejuures rohkem õppesuuna ja kõrgkooli valikuga, vähem õppekavaga ning praktika võimalustega.
Loe rohkem2021
Kohalike arenguprogrammide vahehindamine (EMP ja Norra toetused 2014–2021)
Eestis on kohaliku arengu toetamiseks algatatud mitmeid projekte ning EMP ja Norra toetuste kohaliku arengu programmide (2014-2021) vahehindamine annab ülevaate Eesti osalusest ja nende algatuste laiemast mõjust.
Loe rohkem2021
Uussisserändajast lapse kohanemine Eesti üldhariduskoolis: olukord, tugisüsteem ja valmisolek mitmekultuuriliseks õpikeskkonnaks
Kasvava sisserände tõttu on Eesti muutumas aina mitmekeelsemaks ja –kultuurilisemaks ning üldhariduskoolides, kuhu jõuavad ka uussisserändajate lapsed, on sellega seoses viimastel aastatel tekkinud mitmeid eri väljakutseid. Siinse uuringu eesmärk on seega käsitleda Eesti koolide toimetulekut uussisserändajast lapse kohanemise toetamisel Eesti üldhariduskooli põhikooli astmes ning analüüsida uussisserändajast lapse eesti keele õpet koolis.
Loe rohkem2021
What will Estonia’s bioeconomy look like in 2050?
In recent decades, global societal, economic, environmental and climate trends have been marked…
Loe rohkem2021
An analysis of potential energy savings and implementing renewable energy solutions in local governments with the goal of reducing greenhouse gas emissions
The Institute of Baltic Studies together with Tartu Regional Energy Agency and…
Loe rohkem2021
HEAT project: infographics, animations and other results
From 2018-2021, the Institute of Baltic Studies was a partner in the…
Loe rohkem2021
The Youth Guarantee Support System
The Youth Guarantee Support System (YGSS) is a tool for the local government with…
Loe rohkem2021
Noortegarantii tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkuse analüüs
Noortegarantii tugisüsteem (NGTS) on KOVi tööriist, mille eesmärk on kaardistada mitteõppivad ja töötavad noored ning pakkuda neile sihistatud tuge eelkõige haridustee jätkamiseks ja/või tööle suundumiseks. NGTSi eesmärk on vältida sotsiaalsüsteemi ülekoormust ja sellest tulenevaid võimalikke sotsiaalseid või struktuurseid probleeme. Uuringu eesmärk oli anda hinnang NGTSi rakendamise asjakohasusele, mõjule, tulemuslikkusele..
Loe rohkem2021
HEAT projekt: infograafika, animatsioonid ja muud väljundid
Balti Uuringute Instituut osales aastatel 2018-2021 Interreg Kesk-Läänemere programmi rahastatud projektis „HEAT:…
Loe rohkem2021
Tartlaste tervisespordi harrastuse ja tervisespordi võimaluste uuring
Käesoleva uuringu eesmärgiks oli selgitada välja tartlaste tervisespordialane aktiivsus, eelistatud spordialad, rahulolu…
Loe rohkem2021
Avatud noorsootöö, huvihariduse ja huvitegevuste võimalused noorte, eelkõige tõrjutusriskis noorte, sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks ning vajadused nende võimaluste arendamiseks
Uuringu eesmärk oli olemasolevate allikate ning noortega töötajate ja noorte intervjuude põhjal…
Loe rohkem2021
Noorsootöös osalevate noorte rahulolu noorsootööga
„Noorsootöös osalevate noorte rahulolu noorsootööga 2020“ uuringu küsitlusele vastas 4656 noort. Kokku…
Loe rohkem2021
Kohalikes omavalitsustes energiasäästu ja taastuvenergiaallikate rakendamise võimaluste analüüs kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks
Balti Uuringute Instituut koos Tartu Regiooni Energiaagentuuri ja OÜ Tepsliga viis Majandus-…
Loe rohkem2021
Kristjan Jaagu programmi välishindamine
Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm (edaspidi KJ) on riiklik programm, mille eesmärk on välislähetuste,…
Loe rohkem2021
Eesti Integratsiooni Monitooring 2020
2020. aastal täitus 20 aastat esimese Eesti ühiskonna lõimumise monitooringu korraldamisest. Tänaseks…
Loe rohkem2021
Mikrokvalifikatsioonide kasutusele võtmise võimalused eesti haridus- ja kutsesüsteemis rahvusvahelisele praktikale toetudes
Kuigi mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõttu ja toetamist on kirjeldatud mitmes Eestile väga olulises kavas…
Loe rohkem2021
Kohalike omavalitsuste kompetentside põhise koolitusvajaduse hindamise metoodika ja analüüs
Kompetentsipõhine juhtimine ühendab strateegiliseks tervikuks tööjõu kavandamise, töötajate värbamise, hindamise ja arendamise…
Loe rohkem2021
Tartu noorte teadlikkus Tartu Linna Noortevolikogust I
Käesolev küsitlus oli korraldatud eesmärgiga uurida, milline teadlikkus Tartu Linna Noortevolikogust (TLNV)…
Loe rohkem2021
Sotsiaalprogrammid tööks trauma taustaga laste ja noortega: võrdlusuuring
Käesoleva uuringu eesmärgiks oli analüüsida kolmanda tasandi ennetuse sotsiaalprogramme, mida saaksid kasutada…
Loe rohkem2021
Milline on Eesti biomajandus aastal 2050?
Viimaseid aastakümneid on maailma ühiskondlikes, majanduslikes, keskkonna- ja kliimasuundumustes iseloomustanud hulk ootamatuid või varem…
Loe rohkem2020
Impact analysis of the renewable energy and energy efficiency proposals of the Ida-Virumaa Green Plan
The Institute of Baltic Studies carried out an impact analysis of renewable…
Loe rohkem2020
Ajakirja Hea Kodanik mõjuanalüüs
Hea Kodaniku mõjuanalüüsi eesmärk oli anda Vabaühenduste Liidule (endine EMSL) analüütiline ülevaade…
Loe rohkem2020
Innovative Tools for Tourism and Cultural Tourism Impact Assessment
The importance of data and evidence has increased considerably in policy planning,…
Loe rohkem2020
Cities4ZERO Approach to Foresight for Fostering Smart Energy Transition on Municipal Level
Smart energy transition eorts at the municipal level are gaining importance and…
Loe rohkem2020
Ida-Virumaa roheplaani taastuvenergia ja energiatõhususe ettepanekute mõjuanalüüs
Balti Uuringute Instituut koostöös valdkondlike ekspertidega teostas mõjuanalüüsi taastuvenergia ja energiatõhususe ettepanekutele….
Loe rohkem2019
Teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste kaardistamine ja analüüs
Uuringu tulemused näitasid, et viimaste aastate jooksul on LTT valdkonna populariseerimises toimunud märgatav areng. Valdkonnad nagu robootika on tänu pidevale rahastamisele ühtlaselt üle Eesti arenenud. Uuringu autorid järeldasid ka, et jätkuvalt on aktuaalseks probleemiks noorte ebapiisavad teadmised LTT alastest karjäärivalikutest.
Loe rohkem2019
Kodanikuühiskonna arengukava mõjude hindamine
Vabaühenduste tegevuskeskkonna arengute kaardistamiseks ja kodanikuühiskonna arendamiseks sisendi andmiseks viis Balti Uuringute Instituut läbi mõjuanalüüsi, mille tulemused näitasid, et Eesti mittetulundussektor on jätkusuutlik, kuid vajab siiski jätkuvat toetamist.
Loe rohkem2019
Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2014 – 2020 fondide rakenduskava 2014 – 2020 vahehindamine
Balti Uuringute Instituut (IBS) tegi koostöös Technopolis Group Eesti, Ernst & Young Baltic ja Praxisega Rahandusministeeriumi tellimusel Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 vahehindamise, mis kattis kõiki rakenduskava 14. prioriteetset suunda.
Loe rohkem2019
Noortekohtumiste programmi mõju uuring
Noortekohtumiste programmi mõju uuringu eesmärk oli hinnata programmi eesmärke ja mõju, analüüsida programmis osalenutes avatud ja sallivate hoiakute kujunemist ning hinnata Noortekohtumiste programmi kui mitteformaalse hariduse tööriista.
Loe rohkem2019
Uussisserändajate kohanemine Eestis
Uuring kirjeldab uussisserändajate kohanemise hetkeseisu Eestis – millised tegurid uussisserändajate kohanemist takistavad ning millised tegurid seda toetavad.
Loe rohkem2019
Mitmekultuurilise hariduse valdkonna kaardistamine
uuringu eesmärgiks oli kaardistada mitmekultuurilise hariduse valdkonnas tegutsevad organisatsioonid ja nende tegevused viimaste aastate jooksul, anda ülevaade nende pädevusest ja võimekusest ning koguda valdkonnas tegutsejatelt mõtteid mitmekultuurilise valdkonnaga seonduvate probleemide ning nende võimalike lahenduste kohta.
Loe rohkem2019
Integratsiooni monitooringu metoodika (re)kontseptualiseerimine
Metoodikaaruanne võttis kokku tulemused lühiuuringust, mille eesmärk oli läbi vaadata Eesti integratsiooni monitooringute senine korraldus ja metoodika ning täpsustada seeläbi monitooringute läbiviimise korraldust ning üldised põhimõtted perioodiks 2020-2030.
Loe rohkem2018
Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018
Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringus, mille eesmärk oli analüüsida vabatahtliku tegevuse olukorda, muutusi ja nende põhjusi Eestis võrreldes 2013. aastaga, vaadeldi olukorda nii elanike kui ka organisatsioonide vaatenurgast, kuid ka avalikku sektorit nii vabatahtlike kaasaja kui ka vabatahtlikkuse toetaja ja mõjutajana tugivõrgustike ning seadusloome kaudu.
Loe rohkem2018
Sotsiaalkampaania “Karjäär Eestis” ja audiovisuaalprogrammi “Meie Eestid” mõjude hindamine
Uurisime kahe lõimumisalase projekti – sotsiaalkampaania “Karjäär Eestis” ja audiovisuaalmeediaprogramm “Meie Eestid” – tulemuslikkust ja mõju.
Loe rohkem2018
Noorte sotsiaalne tõrjutus Euroopas: kumulatiivne halvemus, toimetulekustrateegiad ja tõhusad poliitikad (EXCEPT)
EXCEPT-i projekti eesmärk oli anda mitmekülgne pilt sellest, kuidas noorte tööturu haavatavus mõjutab nende sotsiaalse tõrjutuse riski Euroopas. Valminud uuringuaruannete põhjal koostas IBS võrdleva aruande ja parimate praktikate ülevaate, mis annab ülevaate 19 riigi tööturu olukorrast, noorte kaasatusest ja neis riikides rakendatavatest tööturumeetmetest.
Loe rohkem2018
Erasmus+ noortevaldkonna õpirändeprojektide mõju uuring
Erasmus+ noortevaldkonna õpirändeprojektide mõju uuringu eesmärk oli selgitada välja, milline on nende projektide mõju programmis osalevate organisatsioonide ja koostöövõrgustike arengule.
Loe rohkem2018
Kogukonnapraktika tagasiside analüüs
Kogukonnapraktikas osalenud ja tagasisideküsitlusele vastanud õpilaste, õpetajate ja juhendajate hinnangul on kogukonnapraktika programm väga väärtuslik õpilaste silmaringi laiendamiseks, sotsiaalsete oskuste arendamiseks, praktilise töökogemuse saamiseks, kogukonnaelus aktiivselt kaasa löömise innustamiseks.
Loe rohkem2017
Integratsiooni monitooring 2017
Järjekorras seitsmes integratsiooni monitooring annab ülevaate lõimumisprotsessidest Eesti ühiskonnas ning toob välja erinevate valdkondade peamised positiivsed arengud ning põhilised murekohad.
Loe rohkem2017
The reality of free movement for young European citizens migrating in times of crisis
This national report for Estonia and the manual are the outcomes of the EU-wide project “The reality of free movement for young European citizens migrating in times of crisis” that looked into the reality of free movement from the viewpoint of young Europeans (age 25-35) who exercise or plan to exercise this right.
Loe rohkem2017
Inimõigused ja inimõiguste alusväärtused Eesti koolis ja hariduspoliitikas
Uuring annab ülevaate sellest, kuidas Eesti koolides inimõigusi käsitletakse, millised on õpilaste, õpetajate ja kooli juhtkonna hoiakud inimõiguste suhtes, ning kuidas inimõiguste alaste teadmiste rakendamist koolides toetatakse.
Loe rohkem2017
Tööturuteenuste osutamise analüüs: kvantitatiivne analüüs Ida-Virumaa ja Harjumaa näitel
Uuringus on analüüsitud tööturuteenuste osutamise praktikaid Eestis, keskendudes Töötukassa poolt registreeritud töötutele pakutavatele teenustele. Fookuses olid eelkõige mitte-eestlastest töötud (eesti keelest erineva muu peamise suhtluskeelega inimesed) ning referentsgrupina eestlastest töötud.
Loe rohkem2017
Eesti keeleseisund
Eesti keeleseisundi uuringu eesmärk oli selgitada välja eesti keele ja võõrkeelte staatus, maine ning õppe, uurimise ja arendamise olukord.
Loe rohkem2017
Noorsootöötajate koolitusvajaduse uuring
Uuringu eesmärk oli saada ülevaade noorsootöötajate pädevusest ja enesearendamisest ning selgitada välja nende koolitusvajadus. Uuringus on esitatud täpsemad lähtekohad arendustegevuste kavandamiseks ning suunised ja ettepanekud kõige silmapaistvamate kitsaskohtadega tegelemiseks.
Loe rohkem2017
Tehnoloogiaseadmete kaardistamise projekt
Uuringu eesmärk oli ühelt poolt selgitada välja ettevõtete vajadus toodete testimise järele ning teiselt poolt analüüsida, millised testimis- ja katsetamisvõimalused on Eesti teadusasutustes juba olemas.
Loe rohkem2017
VEPA Käitumisoskuste Mängu rakendamise vahehindamine
Uuringust selgus, et VEPA Käitumisoskuste Mäng on õpilaste käitumisoskuste kujundamiseks asjakohane ja hästi rakendatud programm. Õpetajad ja koolijuhid hindavad VEPA tajutud mõju kõrgelt, nähes positiivseid mõjusid.
Loe rohkem2017
Lapsesõbralik õigusemõistmine: kohtumenetluses osalevate laste vaatenurk ja kogemused
Uuring annab ülevaate Eesti kohtumenetlustes osalevate laste vaatenurkadest ja kogemustest lapsesõbraliku kohtumõistmise osas.
Loe rohkem2017
Tegevuse „Minu esimene töökoht“ vahehindamine
Vahehindamine tervikuna kinnitab, et olenemata plaanipärasest mitterakendumisest on tegevus “Minu esimene töökoht” vajalik meede vähese kogemuse ja oskusteta noorte tööturule aitamisel, motiveerides tööandjaid selliste noorte kasuks valikut tegema.
Loe rohkem2017
Ohvrite direktiiviga ühildatavate praktikate arendamine ohvrite tuvastamiseks, ohvrite vajaduste hindamiseks ning edasisuunamiseks
Uuring näitab, millised on erinevate ohvriabi valdkonnaga seotud asutuste praktikad ohvrite tuvastamisel, kaitsevajaduse hindamisel ning teistesse asutustesse edasi suunamisel.
Loe rohkem2016
Lapse ülalpidamiskohustuse täitmine üksikvanemaga perekonnas
Milline on üksikvanema toimetulek ja elukorraldus Eestis ning kuidas toimub ülalpidamiskohustuse täitmine lapse ees?
Loe rohkem2016
Digilahenduste rakendamine noorsootöös
Näitame, et digivõimalusi saab ja tuleb rohkem kasutada noorte kaasamiseks noorsootöö tegevustesse. Vaja on aga ületada mitmeid väljakutseid, sealhulgas vähendada digilõhet noorte ja noorsootöötajate vahel.
Loe rohkem2016
Eesti tööturu rahvuslik ja keeleline jaotus
Viisime läbi meta-analüüsi uurimaks rahvuspõhist ebavõrdsust Eesti tööturul.
Loe rohkem2015
Laste osalus õigusemõistmises
Uuring näitab, et Eestis toimuvaid kohtumenetlusi ei saa enamasti pidada lapsesõbralikuks. Probleeme on nii laste õigusega olla teavitatud ja ära kuulatud. Sageli ei arvestata aga laste eripäraste vajadustega, ning puudulik on ka kohtuprotsessijärgne nõustamine.
Loe rohkem2015
Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2015
Integratsiooni monitooringu tulemustest selgub, et eestivenelaste kuuluvustunne ja eestlaste kaasamisvalmidus on head. Samal ajal on aga suurenenud rahvusgruppide vahel sotsiaal-majandusliku ja poliitilise ebavõrdsuse tajumine, seda eelkõige just eestivenelaste poolt.
Loe rohkem2015
Šveitsi Vabaühenduste Fondi (2011-2015) mõjuanalüüs
Leidsime, et Šveitsi Vabaühenduste Fond on andnud Eestis olulise panuse avaliku ja kolmanda sektori koostöö arendamisse avalike teenuste osutamisel ning aidanud täita sektoritevahelises koostöös valitsenud tühimikku. Olulisimad probleemkohad on toetuste abil arendatud teenuste turundamise nõrkus ning jätkuv vajadus tõsta teadlikkust sektoritevahelise koostöö võimalustest ja viisidest.
Loe rohkem2015
Lõimumispoliitikad: Kes on kasusaajad? Indikaatorite kasutamine ja täiustamine lõimumisdebattides
Eesti lõimumispoliitikad on Kesk- ja Ida-Euroopa esirinnas, kuid teistest arenenud riikidest lahutavad meid kehvad tulemused kodakondsuspoliitika, tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja poliitilise osaluse vallas.
Loe rohkem2015
Õpetajate täiendusõppe vajadused
Uuring kinnitab, et Eesti õpetajad näitavad küll tugevat poolehoidu kaasaegsele õpikäsitusele, kuid see ei ole koolides veel piisavalt rakendunud. Põhjusteks on täienduskoolituste liigne keskendumine teooriale, kooli füüsiline õppekeskkond ja vajalike õppevahendite puudumine ning suur töökoormus.
Loe rohkem2015
Rahvuskaaslaste programmi mõju-uuring
Jõuame järeldusele, et programm ja programmist toetatud tegevused on vajalikud, aitamaks rahvuskaaslastel hoida sidet Eesti ja eesti kultuuriga ning talletamaks väliseesti kultuuripärandit. Küll aga on vajalik parandada programmi elluviimise korralduslikku poolt ja turundust väliskogukondade seas.
Loe rohkem2015
Kuidas korraldada oma Arvamusfestivali?
Juhises tutvustatakse Arvamusfestivali ideed, tekkelugu ning viiakse lugeja samm-sammult läbi tegevuste, mida on vaja ette võtta, et luua inspireeriv ja sundimatu õhustikuga arvamuskultuuri ning kodanikuharidust arendav uute mõtete kohtumispaik – oma Arvamusfestival.
Loe rohkem2015
Identiteedivarguse vastu võitlemine “Ühtlustatud raamistik, mis võimaldab Euroopa kodanikele jätkusuutlikku ja kindlat identiteeti”
We map the most frequent patterns of off-line and on-line use of IDs in 6 EU MS and analyse the phenomena of identity theft in the EU.
Loe rohkem2015
Perspectives for Research and Innovation Strategies for Smart Specialisation
We conclude that progress is made on the research and innovation strategies for smart specialisation initiatives, but it’s still a bumpy road lying ahead.
Loe rohkem2014
Uussisserändajate kohanemine Eestis: valikud ja poliitikaettepanekud tervikliku ja jätkusuutliku süsteemi kujundamiseks
Leidsime, et Eestisse asuvate välismaalastest uussisserändajate kohanemiseks on eelkõige vaja neile vajaliku info kättesaadavuse lihtsustamist, ning tõhusat kohanemisprogrammi.
Loe rohkem2014
Reform of higher educational systems in CEECs and the effectiveness of its link with R&D policy with the view to Smart Specialisation
Development of an effective RIS3 calls for, especially in the EU cohesion economies, substantial efforts to strengthen higher education, R&D job creation, and capability building in future paradigm leading high-‐tech areas in particular.
Loe rohkem2014
Analysis of the ePassport readiness in the EU
This paper analyses the public readiness and perceptions for the adoption of the next generation ePassports in five EU member states – Estonia, France, Germany, Sweden, United Kingdom, and in the United States of America.
Loe rohkem2014
Eesti maaelu arengukava 2014-2020 eelhindamine
Leidsime, et arengukava üldeesmärgid on seotud EL ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidega ning kooskõlas Eesti maaelu valdkondlike arenguvajadustega. Sama ajal vajavad selgemat täpsustamist eesmärgid selles osas, millist muutust soovitakse tegevustega saavutada.
Loe rohkem2014
Avalike teenuste osutamise kaardistamise analüüs
Avalike teenuste osutamise vormid on muutunud mitmekesisemaks nii välisriikides kui ka Eestis, lepingulise delegeerimise kõrvale on tõusnud mitmed teised teenuste pakkumise ning teenuse “omaniku”, kodanike ja teenuse pakkuja koostöö mudelid.
Loe rohkem2013
Võrdse kohtlemise edendamine ja teadlikkus Eestis
Analüüsisime võrdse kohtlemise edendamist ning ebavõrdse kohtlemise ilminguid Eesti tööturul rahvuse, rassilise kuuluvuse, nahavärvi ja keele tõttu.
Loe rohkem2013
Varjupaigataotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saanud isikutele pakutavate tugiteenuste hindamine
Uuringust selgub, et kuigi Eesti varjupaigataotlejatele ja rahvusvaheliste kaitse saajatele osutatavate teenuste valik on võrdlemisi suur, on umbkaudu poolte teenuste puhul probleeme nende kättesaadavuse ja kvaliteediga.
Loe rohkem2013
Immigration in Times of Emigration
Europe at large is characterised by aging populations and low birth rates, and in countries like Estonia, Latvia and Lithuania, demographic problems are further aggravated by large outflows of people of working age.
Loe rohkem2013
Eesti e-teenuste hindamine: kasutamise tulemuslikkus ja mõju
Eesti e-teenuste hindamine näitab nende selget positiivset mõju: e-teenuste kasutuselevõtt on toonud suure aja kokkuhoiu ja muutnud asjaajamise riigiga kättesaadavamaks.
Loe rohkem2013
Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuring
Selgitasime välja Eesti metsa- ja puidutööstuse konkurentsivõime edutegurid, luues sellega alused sektori kitsaskohtade likvideerimiseks ja tugevate külgede võimendamiseks riiklikul tasandil.
Loe rohkem2013
Euroopa kolmandate riikide kodanike lõimumisarutelude aruanne
Kaasasime Eestis elavad välismaalased Eesti lõimumispoliitika kujundamisse ning küsisime neilt nende arvamust eri teemavaldkondades nagu tööhõive, haridus, avalike teenuste kättesaadavus, kogukonnas ja otsustusprotsessides osalemine, kultuuriline mitmekesisus ning eesti keele õpe.
Loe rohkem2013
Cross-border labour mobility in the Central Baltic region
The report provides a picture of the labour market situation in the Central Baltic region, focusing on the issue of how cross-border labour mobility could be facilitated, particularly in the sectors with high demand for additional labour.
Loe rohkem2013
Lõimumisvaldkonna taustainfomaterjalid
Arengukava „Lõimuv Eesti 2020″ ettevalmistamise raames koostasime 7 lõimumist puudutavat teemalehte.
Loe rohkem2013
Innovative Services for International Talents – Easier Access to the Central Baltic Sea Region
Tuvastasime, hindasime ja võrdlesime eri riikide vahel indikaatoreid, mille alusel saab hinnata välistalentide kohanemist.
Loe rohkem2012
Lõimuv Eesti 2000-2011 – Integratsiooni monitooringute analüüs
2013. aastal täitus 15 aastat hetkest, mil valitsus kiitis heaks esimese riikliku integratsiooniprogrammi “Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007” ning alustas lõimumist toetavate tegevuste elluviimist. Nõukogude perioodilt päritud ja iseseisvuse algaastatel süvenenud rahvuslikult lõhestunud ühiskonna ees seisvad väljakutsed olid suured, vaadates kasvõi seda, kui suur oli määratlemata kodakondsusega inimeste arv.
Loe rohkem2012
Noorte kodanike paneel: Poliitika on lahe!
Poliitikasoovitused Narva noorte teadmiste ja teadlikkuse suurendamiseks ning kodanikuaktiivsuse arendamiseks läbi riikliku lõimumispoliitika ja kohaliku võimu tegevuste.
Loe rohkem2012
Kristjan Jaagu stipendiumite tulemuslikkuse hindamine
Uuring näitab, et Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm on kõrghariduse arengutele kaasaaitamisel asja- ja ajakohane ja oluline programm mobiilsuse toetamisel ning sihtgrupi ja partnerülikoolide poolt sellisena ka teadvustatud.
Loe rohkem2011
Young Migrants: Exclusion and Belonging in Europe
Kirjastuselt Palgrave Macmillan on ilmunud raamat “Young Migrants: Exclusion and Belonging in Europe”, mille ühe peatüki (“Pathways in Education”) autoriteks on Balti Uuringute Instituudi projekti EUMARGINS analüütikud Judit Strömpl, Kristjan Kaldur ja Anna Markina.
Loe rohkem2011
Best Practices in Investment for Development
Selles uuringus valiti kaks väikest majandust, mis on viimase kahe aastakümne jooksul olnud edukad oma suurusega seotud piirangute ületamises, saavutades seega tugeva välismaiste otseinvesteeringute külgetõmbe ja sellega seonduvad kasud.
Loe rohkem2011
Euroopa Liidu tõukefondide perioodi 2007‐2013 teadus‐ ja arendustegevuse ning kõrghariduse meetmete rakendamise vahehindamine
Käesolev Euroopa Liidu struktuurifondide kõrghariduse ning teadus‐ ja arendustegevuse meetmete vahehindamine keskendus kuuele meetmete asjakohasust ning rakendamise edukust puudutavale hindamisküsimusele, millele vastuste leidmiseks viidi läbi kaheetapiline analüüs.
Loe rohkem2011
Political Inclusion and Participation
EUMARGIN’i kuuendas poliitikaülevaates käsitletakse lühidalt sisserändajate poliitilise osalemise erinevaid vorme ja püütakse mõista põhjuseid, mis selgitavad sisserändajate vähest poliitilist osalust.
Loe rohkem2011
Kolmandate riikide kodanike poliitiline osalus
Projekti eesmärgiks oli vastus leida küsimusele – millises suunas liiguvad Läti, Eesti ja Poola oma üldiselt deklareeritud seisukohtadega muuta ühiskond soosivamaks sisserändajate suhtes, eelkõige seisukohtadega luua ja tagada immigrantidele võrdsed võimalused osaleda riigi poliitilises ja ühiskondlikus elus.
Loe rohkem2011
Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikute hetkeolukord ning integreeritus Eesti ühiskonda
Projekti eesmärgiks oli rahvusvahelise kaitse saanud isikute sihtgrupi hetkeolukorra mitmekülgne kaardistamine ja nende integratsioonivõimekuse analüüs.
Loe rohkem2011
Erivajadustega varjupaigataotlejatele pakutavad teenused
Balti Uuringute Instituut viis Siseministeeriumi tellimusel uuringuprojekti raames läbi neli analüüsi, milleks olid sihtrühma uuring, võrdlev analüüs, teenuste ja organisatsioonide kaardistamine ja praktikate uuring.
Loe rohkem2011
Kuidas mõõta lõimumist? Töötoa ettekanded
Töötoas arutleti lõimumisprotsesside monitoorimiste ja tulemuste mõõtmiste üle ning vahetati kogemusi Eesti, Taani ja Läti ekspertide vahel.
Loe rohkem2011
Eesti IKT lahenduste kasutamise uuring
Uuringu käigus selgus, et IT-projekti näol on pigem tegu investeeringuga ettevõtte toimimisse ja seega investeeringu tasuvuse hindamist üldjuhul ei toimu ja olulisemaks peetakse projekti üleüldist õnnestumist.
Loe rohkem2010
Valitsusasutuste kaasamispraktikate analüüs
Praktilise suunitlusega ülevaatlikku kaasamisanalüüsi on hõlmatud üheksa ministeeriumi. Käesoleva analüüsi käigus uuriti nii kaasamise üldist olukorda Eesti valitsusasutustes kui analüüsiti ka ministeeriumiti 2007.-2009. aastal toimunud kaasamisprotsesse, kaardistades ametkondlikud praktikad kaasamisel.
Loe rohkem2010
Inclusion and Exclusion of Young Adult Migrants in Europe
Kirjastuselt Ashgate on ilmunud raamat “Inclusion and Exclusion of Young Adult Migrants in Europe” vaatleb võrdlevas perspektiivis 7 Euroopa riigi kogemusi sotsiaalse tõrjutuse ning kaasatuse kontekstis. Raamatu Eesti peatüki (“Estonia: A post-Soviet predicament”) autoriteks on Balti Uuringute Instituudi analüütikud Kristina Kallas ja Kristjan Kaldur.
Loe rohkem2010
Evaluation of the Estonia – Latvia Programme 2007-2013
Käesoleva hindamise eesmärk oli vaadata läbi Eesti-Läti 2007-2013 Interreg programmi edenemine ja hõlbustada poliitika õppimist programmi (ESTLAT) juhtimise raames aastatel 2007–2013.
Loe rohkem2010
Struktuurivahendite valikukriteeriumite hindamine
Uuringu eesmärgiks oli analüüsida, kas meetmete tingimustes määratletud projektide hindamiskriteeriumid on sobilikud struktuurivahendite strateegiadokumentides välja toodud eesmärkidele vastavate projektide väljavalimiseks.
Loe rohkem2010
Is discrimination an issue? Young immigrants in labour market in seven European countries.
EUMARGIN’i kolmas poliitikaülevaade käsitleb diskrimineerimist noorte täiskasvanud sisserändajate tõrjutuse tegurina seitsmes Euroopa riigis: Eestis, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Rootsis, Ühendkuningriigis ja Norras.
Loe rohkem2009
Struktuurivahendite rakenduskavade hindamine
Käesolev aruanne võtab kokku aprillist kuni juulini 2009. aastal läbi viidud struktuurivahendite rakenduskavade hindamise, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kuivõrd hästi on rakenduskavades kavandatud struktuurivahendite kasutamine kooskõlas muutunud majandusolukorraga, ning vajaduse korral teha sellest lähtuvalt ettepanekud rakenduskavade muutmiseks.
Loe rohkem2009
Kohalike omavalitsuste integratsioonipoliitikad ja meetmed
Integratsioon on jagatud vastutus ning hõlmab endas mitmeid osapooli. Euroopa riikide ning nende omavalitsuste ees seisavad sisserännanute või vähemuste lõimumisel ees üsna sageli sarnased väljakutsed ning küsimused, samas kui vastused või lahendused antud probleemidele võivad riigist riiki üsna märgatavalt erineda.
Loe rohkem2009
The Impact of the European Union Regional Policy on Sub-National Mobilisation in a Unitary State
Uuringu eesmärk oli uurida euroopastumise mõju piirkondlikule mobilisatsioonile, kasutades SF partnerluse põhimõtet ja kasvavat Brüsseli tasandil toimuvat tegevust väikeses ühises ja tsentraliseeritud uues liikmesriigis – Eestis -, et aidata kaasa edasisele MLG ja euroopastumise teeside teoreetiline arendamisele.
Loe rohkem2009
Supporting Policy Making with innovative assessment tools
Teaduse ja tehnoloogia tähtsust sotsiaalmajanduslikule arengule tunnustatakse laialdaselt ning see on muutunud paljudes riikides poliitikakujundajate põhitegevusalaks. Kuigi teadmiste loomise, tehnoloogiasiirde ja kommertsialiseerimise mehhanismide paremaks mõistmiseks tehakse ikka veel teaduslikke jõupingutusi, on juba loodud palju erinevaid poliitilisi programme ja algatusi.
Loe rohkem2008
Peer-reviewing European Good Practices in Innovation Promotion for SME
EUROPEER SME projekti eesmärgiks oli muuta Euroopa Liit “kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks aastaks 2010.”
Loe rohkem2008
Report on the benchmarking process for regional innovation strategies and policies
EURO-COOP on üks kaheksast projektist, mida rahastatakse kuuenda teadusuuringute raamprogrammi ja selle piirkondlikku innovatsioonistrateegia eriprogrammi, sealhulgas uute vahendite ja lähenemisviisidega innovatsioonipoliitika mõju hindamise ja võrdlusuuringute raames piirkondlikul tasandil. Kõigi nende projektide eesmärk on välja töötada innovatsioonipoliitika mõju hindamise süsteem, et parandada innovatsioonipoliitika erinevate mõjude mõõtmist piirkondlikul tasandil.
Loe rohkem2008
Establishing a set of indicators for measuring the impact of R&D policies
Käesolevas dokumendis keskendutakse näitajate kogumi loomisele, et mõõta teadus- ja arendustegevuse poliitikate mõju projektis osalevatele viiele piirkonnale.
Loe rohkem2008
ICT Sector in Estonia: Foresight Study
Projekti raames teostatakse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tõhusate tugivahendite võrdlev analüüs demograafiliselt olulise tasakaalustamatusega geograafilistes piirkondades. Sel viisil analüüsitakse ka maapiirkondade ettevõtete ja ettevõtjate jaoks konkreetseid tugivahendeid.
Loe rohkem2008
Science and technology intermediary services for SMEs: A guide via practices
Käesolevas aruandes tutvustatakse seitsme Euroopa regiooni kogemusi ja tavasid teadus ja tehnoloogiavaldkonna vahendamise süsteemis.
Loe rohkem2008
Enabling better RTDI policy-making in Europe’s Region
Et aidata piirkondlikel osalejatel välja töötada uusi strateegiaid ja lähenemisviise teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse otsuste tegemisel, uuris RegStrat projekt uusi viise, kuidas rakendada SPI vahendeid, nagu prognoosimine, tehnoloogia hindamine, innovatsiooni auditid, hindamine ja võrdlusuuringud.
Loe rohkem2008
Catching up, forging ahead or falling behind? Central and Eastern European development in 1990-2005
Käesoleva dokumendi eesmärk on hinnata Kesk- ja Ida-Euroopa riikide majandusarengu- ja arengupoliitikat aastatel 1990–2005 alates NSV Liidu kokkuvarisemisest Euroopa Liidu laienemisega.
Loe rohkem2008
Integratsioonipoliitikad ja meetmed: heade praktikate uuring Rootsi, Taani ja Suurbritannia näitel
Käesoleva uuringu eesmärgiks oli heita pilk kolmes Euroopa riigis – Rootsis, Taanis ja Suurbritannias – läbiviidavale integratsioonipoliitikale ning seal toimunud muutustele ning suundumustele.
Loe rohkem2008
Political participation of national minorities in decision-making process: cases of Estonia and Latvia
Käesolev dokument keskendub Eesti ja Läti kodakondsuse etnilise mitmekesistumise protsessile viimase 15 aasta jooksul.
Loe rohkem2008
Riikliku Integratsiooniprogrammi 2008-2013 vajadus- ja teostatavusuuringute lõpparuanne
Viisime läbi vajadus- ja teostatavusuuringud riikliku integratsiooniprogrammi 2008-2013 ettevalmistamiseks.
Loe rohkem2008
EST_IT@2018 arenguseire
Eesti IKT Arenguseire eesmärk oli leida, millistes valdkondades suudavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad järgmise kümne aasta jooksul enim Eesti majanduse ja ühiskonna arengusse panustada.
Loe rohkem2007
Technology-Intensive FDI and Economic Development in A Small Country: The Case of Estonia
Käesolevas artiklis vaadeldakse välismaiste otseinvesteeringute osatähtsust erinevate järelejõudvate majanduste industrialiseerimises ja tuginetakse nendele õppetundidele poliitika kujundamisel väikestes riikides.
Loe rohkem2007
Policy Recommendations Innovation Financing in the European Medical Device Sector
Poliitikasoovituste dokumendis kirjeldatakse InJection võrgustikust omandatud teadmisi meditsiinivahendite tööstuse innovatsiooni finantseerimist ja soovitusi võimalike meetmete kohta, mida Euroopa Komisjon saab rakendada olemasolevate vahendite kaudu.
Loe rohkem2007
Comprehensive Regional Innovation Policy Impact Assessment scheme
Käesolev dokument paneb paika Regionaalse Innovatsioonipoliitika Mõjuuuringu Meetodi(RIPIA) lõpliku ulatuse ja metoodika. RIPIA meetodi eesmärgiks on aidata uurida piirkondlikku innovatsioonikava, põhjuste ja mõjude kriitilisi teid, sidusrühmade suhteid, juhtimise omadusi ja organisatsiooni või regiooni kui innovatsiooniprotsessi alustala õppevõimet.
Loe rohkem2007
Synthesis report on Biotech National and EU Policies
Selle ülevaate koostas Balti Uuringute Instituut AFIBIO projekti raames, mis põhineb mitmesugustel biotehnoloogia rahastamise riiklikel poliitikadokumentidel.
Loe rohkem2007
The Nation of Merchants
This book draws together a number of papers that analyse the opportunities that entrepreneurs and public policy have to enhance Estonia’s competitive advantages and advance the development of less prosperous regions of the country.
Loe rohkem2006
Overview of the Biotech–Health Sector in Europe
Projekti eesmärk on paremini ja ühiselt mõista biotehnoloogia tervishoiusektori eripärasid, eelkõige seoses juurdepääsuga rahastamisele ja piiratud arvu juhtumiuuringute mudeli kindlaksmääramisele.
Loe rohkem2006
Globalization of R&D and economic development: policy lessons from Estonia
Üleilmastumine annab palju võimalusi tõhusamaks rahvusvaheliseks tööjaotuseks, aidates sellega kaasa elatustaseme tõusule. Turgude avamise eelised sõltuvad konkreetsetes riikides rakendatud poliitilistest meetmetest, mis on seotud globaliseerumise tugevate survetega olemasolevate spetsialiseerumiste muutmiseks.
Loe rohkem2006
Industrial and trade dynamics in the Baltic Sea region
Käesoleva töö eesmärk on vaadelda Läänemere piirkonna majandusarengu dünaamikaid, mis ümbritsesid kahe viimase Euroopa Liidu laienemise laineid, ning hinnata majanduslike muutuste kvaliteeti ja tulevase arengu väljavaadeid.
Loe rohkem2005
Made in Estonia
Balti Uuringute Instituudi analüütikute poolt koostatud raamatus keskendutakse teadmistepõhise majanduspoliitika lähtealustele, teaduse ja tehnoloogia võtmevaldkondadele, Eesti sotsiaal-majanduslikele väljakutsetele, Eesti konkurentsipositsioonile Euroopas ning vastavatele poliitikasoovitustele.
Loe rohkem2003
Competitiveness and Future Outlooks of the Estonian Economy
Käesolev ülevaade koondab erinevate Eestit käsitlevate rahvusvaheliste uuringute tulemusi. Ülevaate eesmärk on anda maksimaalselt objektiivne ja pragmaatiline ülevaade Eesti sotsiaalmajanduslikest tingimustest ja arengu alustest.
Loe rohkem2003
Intra-Industry trade in the Baltic Sea region
Käesoleva töö eesmärk on analüüsida Läänemere piirkonna majanduslikku integratsiooni, nagu see on ilmnenud 1990. aastate keskpaigast. Veelgi tähtsam on see, et püüame hinnata integratsiooni kvaliteeti, mida annab Läänemere piirkonna kahe riikide rühma vahelise kaubanduse areng.
Loe rohkem2003
Competitiveness and Future Outlooks of the Estonian Economy
Käesolev ülevaade koondab erinevate Eestit käsitlevate rahvusvaheliste uuringute tulemusi. Ülevaate eesmärk on anda maksimaalselt objektiivne ja pragmaatiline ülevaade Eesti sotsiaalmajanduslikest tingimustest ja arengu alustest.
Loe rohkem2003
Eesti IT sektori innovatsioonisüsteemi analüüs
Käesolevas aruandes avatakse arvuliste näitajate tagamaid ja käsitletakse Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori konkurentsivõimet mõjutavaid põhilisi tegureid.
Loe rohkem