Piiriülene koostöö on Euroopa naabruspoliitika oluline komponent, hõlmates 16 Euroopa Liidu välispiiril paiknevat liikmesriiki. Piiriülene koostööprogramm „Eesti-Vene“ 2014–2020 loodigi eesmärgiga arendada ja lähendada seniseid suhteid EL-i ja Venemaa vahel. Programmi kaudu sooviti luua heanaaberlikkuse ala, mis tugineks EL-i väärtustele ning mida iseloomustaksid tihedad ja rahumeelsed koostöösuhted. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 24. veebruaril 2022 otsustas Euroopa Komisjon lõpetada koostöö Venemaa ametiasutuste ja toetusesaajatega. „Eesti-Vene“ 2014-2020 programm nimetati ümber Eesti Euroopa Liidu välispiiri programmiks, mis keskendus edaspidi vaid Eesti piiriäärsetele piirkondadele. Välispiiri programm lähtus seejuures kolme valdkonna arengust: (1) ettevõtluse ning väikeste ja keskmiste suurustega ettevõtete arendamine; (2) kohaliku ja piirkondliku hea valitsemistava toetamine; ning (3) keskkonnakaitse, kliimamuutuste leevendamine ja sellega kohanemine.
Raamat „Koostöö piiril. Eesti piiriala muutnud inimesed ja projektid“ annab ülevaate Eesti Euroopa Liidu välispiiri programmi 2014–2020 tegevustest ja mõjust, tutvustades 71 ellu viidud ja edukalt teostatud projekti ja nende tulemusi. Raamatu fookuses on kolm kultuuripiirkonda Ida-Eestis: Ida-Virumaa, Peipsimaa ja Setomaa. Programmi raames teostatud projektid kätkevad muu hulgas infrastruktuuri arendamist, kohaliku ettevõtluse, kultuuripärandi ja turismi edendamist ning keskkonnakaitselisi meetmeid. Projektid hõlmavad seejuures eriilmelisi tegevusi, sealhulgas muuseumide, ajaloolise kindluse ja promenaadi taastamist, uute tööstusparkide loomist ning kohalike kogukondade tugevdamist.
Raamatus esile toodud lood annavad suurepärase ülevaate värvikatest projektidest ning nende eestvedajatest. Näiteks saab raamatust lugeda Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti direktori Anne Veevo rahulolevat tõdemust, kuidas projekti lõpptulemusena Narva poolel 80 protsenti ajaloolisest kaldapealsetest taastada õnnestust (vt lk 25). Samuti võib lugeda, kuidas Setomaa ettevõtja Margus Timmo eestvedamisel ehitati programmi rahastusega Obinitsa vanasse laudahoonesse külmakeskus, kus Setomaa marjakasvatajad saavad nüüd edukalt korjatud saaki külmutada (vt lk 69). Raamatus esile toodud lood on väga heaks näiteks sellest, kui palju positiivset mõju suutis välispiiri programm ühe piiririigi äärealal avaldada. Näiteks markeerivad kogumikus esitletud inimeste lood, kuidas loodud projektid võimaldasid luua uusi töökohti ja parandada piirkonnas teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Lisaks saab raamatust põhjaliku ülevaate, kuidas jagunes programmi raha Eesti piirkondade ja programmi eesmärkide vahel, ning sellest, kes osalesid, mida saavutati ja kui suur oli üleüldine konkurss.
Kuna Eesti Euroopa Liidu välispiiri programmi eesmärgiks oli suurendada piirkondade konkurentsivõimet ja edendada piiriülest koostööd, on raamat oluline nii piirialade elanikele kui ka kohalikele ja rahvusvahelistele tänastele ning loodetavatele tulevastele koostööpartneritele. Nagu selgub kogumikust, kujunes välispiiri programm edukaks, tuues piiriäärsetele aladele märkimisväärset kasu. Viimast kinnitab asjaolu, et pea kõik programmi alguses seotud arvulised eesmärgid ületati mitmekordselt (vt lk 167). Näiteks kui algselt oli eesmärgiks kaasata programmi 80 ettevõtet, siis projektide lõppedes võis aktiivsete osaliste ja kasusaajate hulka arvestada 534 erinevat ettevõtet. Sestap on ka edaspidi tarvis välispiiri programmi sarnaseid algatusi, mis aitaksid piirkonnas tegemisi ja arenguid käimas hoida.