Selle uuringu eesmärk oli selgitada välja eelnimetatud pakutud keeleõppe tulemuslikkus. Uuringuga viidi läbi järgmised tegevused:
1. Avakoosolek Integratsiooni Sihtasutuses 14.07.2022, milles lepiti kokku mõju-uuringu läbiviimise eesmärk ja protseduur.
2. Selgitati välja sihtrühma rahulolu pakutud keeleõppe ja sellega seotud teguritega (sh õppemetoodika, toimumiskohad ning -ajad, õpetajad ja õpingute kestus). Lisaks sellele käsitleti eraldi õpingute katkestamise põhjuseid katkestanud osalejate seas.
3. Analüüsiti rakendatud meetme mõju osalejate keeleoskusele, arvestades sh koroonapandeemia võimalikku mõju.
4. Analüüsiti rakendatud meetme mõju osalejate võrgustumisele ja lõimumisele Eesti ühiskonnas. Eraldi uuriti ka keeleõppe käigus toimunud õppekäikude efektiivsuse kohta.
5. Määrati kindlaks uuringu sihtrühma varasem kogemus keeleõppega ja peamised kohad, kust B1-taseme kursuse kohta infot leiti.
6. Selgitati välja osalejate tulevikuplaanid seoses eesti keele õppega, Eestis elamisega ja Eesti kodakondsuse saamisega.
7. Tulemuste esitlemine tellijale ja sidusrühmadele 18.10.2022 Tallinnas, Viru väljak 4, Sokos Hotel Viru konverentsisaalis Andante.
Uuringus kombineeriti omavahel kvantitatiivne ja kvalitatiivne analüüsimeetod. Kvantitatiivne meetod kätkes endas küsitlusuuringu läbiviimist Integratsiooni Sihtasutuse (INSA) B1 taseme keelekursusel osalejate hulgas. Uurimismeeskond töötas küsitluskava välja vastavalt sekundaarallikate analüüsile, andmekogudele ja ekspertide hinnangule. Seejärel kooskõlastati küsitluskava tellijaga. Küsimustik tõlgiti kolme keelde: eesti, vene ja inglise, mille järel sellest loodi veebiversioon Alchemer-i keskkonnas ning edastati keelekursusel osalejatele. Küsitlusele vastas vähemalt pooles mahus kokku 203 keelekursusel osalejat, kellest täielikult täitis küsimustiku 193.
Uuringu kvalitatiivse andmekogumise etapis viidi läbi kolm fookusrühma intervjuud 13 küsitluses nõusoleku andnud keelekursusel osalejaga. Arutelude eesmärk oli valideerida ja täiendada küsitluses saadud tulemusi. Intervjuukava koostati lähtuvalt kvantitatiivse uuringu vahekokkuvõtte tulemustest ja eelnevast sekundaarallikate analüüsist nii, et need täiendaksid eelneva analüüsi tulemusi ja aitaksid vastata uurimisküsimustele. Fookusrühma intervjuud toimusid virtuaalselt Teams’i keskkonnas kuni viieliikmelistes rühmades ja üks intervjuu kestis ligikaudu tund aega. Lisaks kvalitatiivsele andmekogumisele kasutati uuringus ka vastuseid keelekursuse tagasisidelehtedel, mis täiendavad ankeetküsitluses kogutud tulemusi. Keelekursuse tagasisidelehtedel oli uuringu läbiviimise ajal kasutada 78 lõpetanud osaleja vastused.
Tulemused näitavad, et Keeleõppe raames pakutud keelekursusega rahulolu oli osalejate hulgas kõrge – 85% osalejatest olid sellega kas rahul või väga rahul. Keelekursuse läbiviimisega seotud erinevate tegurite ja aspektidega rahulolu küll varieerus, kuid läbivalt oli nendega rahulolu keskmisest kõrgem: näiteks õpetaja pädevuse, õppevormi ja õppematerjalidega oli hea või väga hea rahuolu vastavalt 87% kuni 90% vastajate hulgas, sarnasele tasemele jäi rahuolu ka kursuse toimumisaja, koha ja kestuse osas. Vähem oldi aga rahul või väga rahul aga näiteks iseseisva töö mahuga (69%), kursuse mahuga (75%) või õppegrupi suurusega (76%). Kuigi kursusel katkestajate hulk oli suhteliselt väike, oli nende puhul, kes seda tegid, levinuimateks põhjusteks suur koormus tööl ja/või koolis (44% vastajatest), töö- ja/või õppegraafiku kattuvus kursusega (39%) ning ajanappus laste või muude perekohustuste tõttu (33%).
Keelekursuse mõju osalejate keeleoskusele oli kõrge: kõige kõrgemalt hindavad osalejad kursusel osalemise mõju eesti keele kuulamisele ja sellest arusaamisele (93% arvas kas mõjutas või pigem mõjutas), kõige tagasihoidlikumalt seevastu hinnata kursuse mõju kirjutamisoskustele (79%). Mõju eesti keeles lugemisele ja rääkimisele on küllaltki sarnane, umbkaudu 85% vastajatest hindab mõlema puhul selle tugevat või pigem tugevat mõju.
Lisaks mõjule osaleja keeleoskusele uurisime ka kursusel osalemise mõju inimese igapäevaeluga seotud aspektidele, sh võrgustamisele ja üldisemalt lõimumisele Eesti ühiskonnas. Enim näib kursusel osalemine omavat positiivset efekti inimese suhtlemisoskuse paranemisele, aga ka eesti keele rohkemale kasutusele igapäevalus, aga ka laiemalt sellele, et tuntakse ennast Eestis elades paremini ja mugavamalt. Vähim aga ollakse arvamusel, et kursusel osalemine soodustas või suurendas osalejatel kursusejärgselt eesti keelt kõnelevate tuttavate arvu. Siinkohal tuleb ka silmas pidada, et kuna küsitlus viidi läbi suhteliselt värskelt keelekursuse lõpetajate hulgas (alates 12 kuud kuni värskelt, vahetult kursuse lõpetanute hulgas), siis ei ole ka realistlik oodata kiireid mõjusid osade taoliste tegurite hulgas (mõnede tegurite puhul võib mõju olla kiire ja vahetu, näiteks eesti keele kasutamine igapäevalus, seevastu teiste tegurite puhul võime eeldada ja oodata pikem pikaajalist mõju, näiteks eesti keelsete tuttavate arvu kasv jmt). Tulevikus soovitame nii keeleõppe kui võrgustumise tulemuslikkuse paremaks mõistmiseks uurida kursusel osalejate vastavaid eesmärke nii enne kursuse algust kui ka pärast nende lõppu, et paremini hinnata kursuse läbimise mõju neile aspektidele.
Uuringuga selgitati välja ka keelekursusel osalejate profiilid: kaua nad on Eestis elanud, kaua on eesti keelt varem õppinud, kuidas ehk milliste meetoditega on keelt õpitud ning kust on saadud (või ei ole saadud) informatsiooni eesti keele õppevõimaluste kohta. Eesti keelt olid varem iseseisvalt või mõnel muul meetodil õppinud veidi enam kui pooled keelekursusel osalejatest. Neist on eesti keelt pigem vähe ehk alla ühe aasta õppinud umbkaudu kümnendik, kuid kõige enam oli kursusel osalejate hulgas neid, kes on eesti keelt õppinud üks kuni kaks aastat (39%). Ülejäänud on eesti keelt õppinud kas kaks kuni neli (ligikaudu neljandik), või enam kui neli aastat (samuti ligikaudu neljandik osalejates). Eesti keele õppeks on kasutatud ennekõike keeleõppe veebikeskkondi ning iseseisvat keeleõpet: mõlemat varianti on rakendanud ligi pooled keeleõppes osalejatest. Natuke vähem kui pooltel oli kogemus ka eesti keele õppes õpetajaga grupis, tasulisel kontaktõppega kursusel, või umbkaudu kolmandikul ka tasulisel veebikursusel õppimise kogemus. Informatsiooni osaletud (INSA) keelekursuse kohta leiti enamasti INSA enda kanalitest, kuid alla pooltel juhtudest ka sotsiaalmeedia kaudu, neljandikul juhtudest tuttavate soovitusel, ning ligi viiendikul juhtudest saadi informatsiooni INSA keelekursuse kohta ka kohanemisprogrammi kaudu.
Kursuses osalejatelt küsiti ka nende tulevikusoove nii keeletaseme saavutamisel kui ka Eestisse jäämise plaanide osas. Suurem osa vastajatest (74%) tahab jõuda kõrgema tasemeni kui läbitud kursusel saavutatud tase, ehk siis saavutada tulevikus tase B2 või C1. Eestisse jäämise plaanide osas ollakse samavõrra optimistlikult meelestatud. Kursusel osalejatest soovib Eestisse kindlasti jääda 72% ning Eestisse elama jäämist kaaluvad lisaks veel 13% kursusel osalejatest, ehk siis kokku ligikaudu 90% kõikidest osalejatest. Siinkohal tuleb silmas pidada, et küllap osalevadki keelekursusel ennekõike just need inimesed, kellel on juba plaan Eestisse pikemalt jääda ning motivatsioon eesti keele õppeks seetõttu ka kõrgem. Eesti kodakondsust soovib omandada ligi 60% kursusel osalejatest.
Projekti kaasrahastavad Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning Siseministeerium.