Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2015

Balti Uuringute Instituudi eestvedamisel on valminud suuremahuline Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2015. Monitooring, mida viiakse Kultuuriministeeriumi tellimusel läbi iga 3-4 aasta tagant vaatleb põhjalikult Eesti ühiskonna lõimumise protsessi eri tahke.

Värske monitooring uuris järgmisi teemasid: kodakondsus, poliitiline osalemine ja usaldus riigi vastu, riigiidentiteet, rahvustevahelised kontaktid, keeleoskus ja keelte kasutamine, meedia ja ühine infoväli, tööturg, haridus, suhtumine sisserändesse ning ka lõimklastreid ja lõimdimensioone.

Uuringu tulemustest tuuakse positiivsena välja, et:

• • eesti keele oskus paraneb ja eesti keele oskuse positiivne sümboolne tähendus suureneb;

• • teisest rahvusest noorte usaldus Eesti riigiinstitutsioonide vastu on lähedane eestikeelsete noorte omale, st. oluliselt kõrgem võrreldes venekeelse vanema põlvkonna usaldusega;

• • Eesti riigiidentiteedi tugevust mõõtvad näitajad, mis on seotud eestivenelaste kuuluvustundega ja eestlaste kaasamisvalmidusega, on head;

• • võrreldes varasemate monitooringutega on eestlaste suhtumine kodakondsusnõuete leevendamisesse muutunud toetavamaks, valdav enamus leiab, et Eesti kodakondsuse võiksid saada kõik Eestis sündivad lapsed olenemata nende vanemate kodakondsusest, aga ka teised Eestis sündinud inimesed.

Uuringu tulemustest tuuakse negatiivsena välja, et:

• • määratlemata kodakondsusega isikute hulk väheneb aeglaselt, kuigi nende seas on märkimisväärne osa Eestis sündinud ja eesti keelt oskavaid noori;

• • suurenenud on rahvusgruppide vahel sotsiaal-majandusliku ja poliitilise ebavõrdsuse tajumine eestivenelaste poolt, mis muuhulgas väljendub venekeelse kooli reformi tulemuste tajumises negatiivses võtmes;

• • jätkuvalt on eestivenelaste kui tervikgrupi usaldus Eesti riigiinstitutsioonide vastu oluliselt madalam võrreldes eestlastega;

• • Ida-Virumaa lõimumisnäitajad on läbivalt oluliselt nõrgemad kui teiste Eesti piirkondade näitajad.

Käesolev uuring põhineb elanikkonna küsitlusel, mille valimisse kuulus 1214 eri rahvusest inimest üle Eesti. Lisaks viidi uuringu raames läbi ka viis fookusgrupi intervjuud kõrgharidusega venekeelsete noortega, liitgümnaasiumis õppivate noortega ning meediaekspertidega.

Monitooringu tulemuste analüüsimisel on eeldatud, et Eesti elanikkonna lõimumine on pikaajaline protsess, mille eesmärgiks on ühiseid demokraatlikke väärtusi jagava ja avalikus sfääris eesti keeles suhtleva püsirahvastikuga kultuuriliselt mitmekesise ühiskonna kujunemine. Eesti ühiskonna lõimumise ning stabiilse arengu üheks keskseks eelduseks on selliste hoiakute kujunemine ühiskonnas, mille puhul Eesti riiki mõtestatakse mitte niivõrd etniliste, kuivõrd riigi toimimise demokraatlike põhimõtete (õigusriiklus, võrdsed õigused jne) kaudu. Lõimumine on kahesuunaline protsess ning seega on üheks analüüsi objektiks ka eestikeelne elanikkond. Kui teisest rahvusest elanikkonna analüüsimisel on keskseks uurimisobjektiks nende lõimumisvalmidus ning seda mõjutavad faktorid, siis eestlaste puhul uuriti nende hoiakute avatust ühiskonna reaalse mitmekultuurilisuse suhtes ning kultuurilises mitmekesisuses Eesti arengupotentsiaali teadvustamist.