Tartu linnal on eesmärk viia 2025. aastaks kõik Tartu linna haridusasutused, sealhulgas lasteaiad ja üldhariduskoolid, üle eestikeelsele haridusele. See tähendab, et õppetöö kõikides munitsipaalkoolides ja lasteaedades viiakse järk-järgult nelja aasta jooksul üle täielikult eestikeelsele õppele (v.a hariduslikult erivajadustega õppijad). Käesolev aruanne annab ülevaate küsitlusest, mis on osa mahukamast uuringust. Küsitluse eesmärgiks oli selgitada välja Tartu vene õppekeelega koolide ja lasteaedade õpilaste lapsevanemate suhtumine üleminekusse eestikeelsele haridusele, sealhulgas selgitada välja lapsevanemate ootused ja hirmud.
Uuringu tulemusel selgus, et ligikaudu 96% lapsevanematest on teadlikud Tartu linnavalitsuse otsusest minna 2025. aastaks üle eestikeelsele õppele. Enamasti kuuldi otsusest kas (sotsiaal)meediast, haridusasutuse juhtkonnalt või selle personalilt. Üldiselt ei ole lapsevanemad otsusega rahul ja see tekitab lapsevanemates palju teadmatust. Eesti ja Venemaa kodakondsusega lapsevanemad tunnevad ennast ebakindlamalt kui Ukraina kodakondsusega lapsevanemad.
Eestikeelsele haridusele üleminekuga kaasnevateks positiivseteks teguriteks peetakse laste suurenenud võimalusi edasisel haridusteel ja paremaid võimalusi tööturul. Lapsevanemate suurim mure seoses eestikeelsele haridusele üleminekuga on laste suurenenud õppekoormus nii koolis kui ka lasteaias. Kardetakse, et laste õppeedukus langeb ja neil on keerulisem teatud õppeaineid, eriti reaalaineid omandada. Lisaks on lapsevanemad mures, et emakeelest erinevas keeles õppimine toob lapsele lisapingeid ja psühholoogilist stressi ning tal jääb vähem aega huvitegevuseks, mis vähendab lapse motivatsiooni käia koolis ja õppida.
Sujuvamaks üleminekuks soovitasid lapsevanemad rohkem tasuta eesti keele tunde, et valmistada last ette eestikeelseks õppeks. Samuti suurendada erinevate huvitegevuste võimalusi, sealhulgas interaktiivseid kooliväliseid tegevusi, kus lastel oleks võimalik eesti keeles suhelda. Üldise haridustaseme säilitamiseks pidasid lapsevanemad oluliseks kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, kes suudaksid vajadusel rääkida ka vene keeles. Mainiti ka süvenevat vajadust spetsiaalselt muukeelsetele inimestele kohandatud õppematerjalide järele, mis arvestavad laste individuaalsete vajaduste ja võimetega.
Eestikeelsele õppele ülemineku osas on kõige positiivsemalt meelestatud Ukraina kodakondsusega lapsevanemad. Samuti on lasteaias käivate laste vanemad positiivsemalt meelestatud eestikeelsele haridusele ülemineku osas kui koolis käivate laste vanemad.