Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikute hetkeolukord ning integreeritus Eesti ühiskonda

Uuring annab ülevaate Eesti kohtumenetlustes osalevate laste vaatenurkadest ja kogemustest lapsesõbraliku kohtumõistmise osas.

2013.  aastal  täitus  15  aastat  hetkest,  mil  valitsus  kiitis  heaks  esimese  riikliku  integratsiooniprogrammi  “Integratsioon  Eesti  ühiskonnas  2000-2007”  ning  alustas lõimumist  toetavate  tegevuste  elluviimist.  Nõukogude  perioodilt  päritud  ja  iseseisvuse  algaastatel  süvenenud  rahvuslikult  lõhestunud  ühiskonna  ees  seisvad  väljakutsed  olid suured, vaadates kasvõi seda, kui suur oli määratlemata kodakondsusega inimeste arv.

Saamaks senisest paremat ülevaadet sellest sihtrühmast, viidi läbi uuring kahe peamise eesmärgiga: esiteks, mõista ja anda ülevaade Eesti diasporaaliikmete tänasest seisust – nende arvust, profiilidest ja klastritest, hoiakutest ja ootustest Eesti riigi suunal (sh võimaliku tagasipöördumise suunal), ning teiseks, uuringu tulemustele ja järeldustele tuginedes anda sisend poliitikaloomesse.

Uuringust selgus, et VEPA Käitumisoskuste Mäng on õpilaste käitumisoskuste kujundamiseks asjakohane ja hästi rakendatud programm. Õpetajad ja koolijuhid hindavad VEPA tajutud mõju kõrgelt, nähes positiivseid mõjusid.

Näitame, et digivõimalusi saab ja tuleb rohkem kasutada noorte kaasamiseks noorsootöö tegevustesse. Vaja on aga ületada mitmeid väljakutseid, sealhulgas vähendada digilõhet noorte ja noorsootöötajate vahel.

Uuringu eesmärk oli hinnata meetme „Teaduse tippkeskuste toetamine teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ning tippkvaliteedi tugevdamiseks“ eesmärkide saavutamist selle esimesel (2008–2015) ja teisel (2014–2020) perioodil ning meetme tulemuslikkust, mõju ja rolli Eesti teaduses tervikuna.

uuringu eesmärgiks oli kaardistada mitmekultuurilise hariduse valdkonnas tegutsevad organisatsioonid ja nende tegevused viimaste aastate jooksul, anda ülevaade nende pädevusest ja võimekusest ning koguda valdkonnas tegutsejatelt mõtteid mitmekultuurilise valdkonnaga seonduvate probleemide ning nende võimalike lahenduste kohta.

Over the last century, Estonians have been forced to migrate or have...

Käesolev Euroopa Liidu struktuurifondide kõrghariduse ning teadus‐ ja arendustegevuse meetmete vahehindamine keskendus kuuele meetmete asjakohasust ning rakendamise edukust puudutavale hindamisküsimusele, millele vastuste leidmiseks viidi läbi kaheetapiline analüüs.

Uuringust selgub, et kuigi Eesti varjupaigataotlejatele ja rahvusvaheliste kaitse saajatele osutatavate teenuste valik on võrdlemisi suur, on umbkaudu poolte teenuste puhul probleeme nende kättesaadavuse ja kvaliteediga.

Leidsime, et Šveitsi Vabaühenduste Fond on andnud Eestis olulise panuse avaliku ja kolmanda sektori koostöö arendamisse avalike teenuste osutamisel ning aidanud täita sektoritevahelises koostöös valitsenud tühimikku. Olulisimad probleemkohad on toetuste abil arendatud teenuste turundamise nõrkus ning jätkuv vajadus tõsta teadlikkust sektoritevahelise koostöö võimalustest ja viisidest.

Aktiivsete Kodanike Fondi programmi hindamise eesmärk oli teha kindlaks, kas programmi eesmärgid ja tulemused on saavutatud ja mida võiks tulevikus teisiti teha sarnaste eesmärkide paremaks täitmiseks. Hindamise käigus uuriti, kuidas ACF programm on aidanud tugevdada Eesti kodanikuühiskonda, suurendada kodanikuaktiivsust ja haavatavate rühmade mõjujõudu. Uurimisküsimuste abil vaadeldi ja hinnati lähemalt ACF-i toetuste asjakohasust, tõhusust ja tulemuslikkust, tähelepanu pöörati ka programmi rakendamise probleemidele ja toetatud projektide jätkusuutlikkusele.