Balti Uuringute Instituut > Publikatsioonid > Ränne ja lõimumine > Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikute hetkeolukord ning integreeritus Eesti ühiskonda

Aasta:2011

Autorid:Kristjan Kaldur, Kristina Kallas

Laadi alla:Uuringuraport

Seotud projekt:Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikute hetkeolukord ning integreeritus Eesti ühiskonda

Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikute hetkeolukord ning integreeritus Eesti ühiskonda

Uuringu „Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikute hetkeolukord ning integreeritus Eesti ühiskonda“ projekti eesmärgiks oli rahvusvahelise kaitse saanud isikute sihtgrupi hetkeolukorra mitmekülgne kaardistamine ja nende integratsioonivõimekuse analüüs. Käesolev raport esitleb rahvusvahelise kaitse saanud isikute Eesti ühiskonda integreerumise hetkeolukorda ja probleeme ning väljakutseid.

Vaata ka sarnasel teemal:

Lapse ülalpidamiskohustuse täitmine üksikvanemaga perekonnas

Milline on üksikvanema toimetulek ja elukorraldus Eestis ning kuidas toimub ülalpidamiskohustuse täitmine lapse ees?

Uussisserändajate kohanemine Eestis

Uuring kirjeldab uussisserändajate kohanemise hetkeseisu Eestis – millised tegurid uussisserändajate kohanemist takistavad ning millised tegurid seda toetavad.

Cross-border labour mobility in the Central Baltic region

The report provides a picture of the labour market situation in the Central Baltic region, focusing on the issue of how cross-border labour mobility could be facilitated, particularly in the sectors with high demand for additional labour.

Kristjan Jaagu stipendiumite tulemuslikkuse hindamine

Uuring näitab, et Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm on kõrghariduse arengutele kaasaaitamisel asja- ja ajakohane ja oluline programm mobiilsuse toetamisel ning sihtgrupi ja partnerülikoolide poolt sellisena ka teadvustatud.

„Eesti keele õpe kolmandate riikide kodanikele“ mõju-uuring

Tulemused näitavad, et Keeleõppe raames pakutud keelekursusega rahulolu oli osalejate hulgas kõrge. Seda näiteks õpetaja pädevuse, õppevormi ja õppematerjalidega, samuti kursuse toimumisaja, koha ja kestusega. Vähem oldi aga rahul näiteks iseseisva töö mahuga.

Made in Estonia

Balti Uuringute Instituudi analüütikute poolt koostatud raamatus keskendutakse teadmistepõhise majanduspoliitika lähtealustele, teaduse ja tehnoloogia võtmevaldkondadele, Eesti sotsiaal-majanduslikele väljakutsetele, Eesti konkurentsipositsioonile Euroopas ning vastavatele poliitikasoovitustele.

Is discrimination an issue? Young immigrants in labour market in seven European countries.

EUMARGIN'i kolmas poliitikaülevaade käsitleb diskrimineerimist noorte täiskasvanud sisserändajate tõrjutuse tegurina seitsmes Euroopa riigis: Eestis, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Rootsis, Ühendkuningriigis ja Norras.

Struktuurivahendite rakenduskavade hindamine

Käesolev aruanne võtab kokku aprillist kuni juulini 2009. aastal läbi viidud struktuurivahendite rakenduskavade hindamise, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kuivõrd hästi on rakenduskavades kavandatud struktuurivahendite kasutamine kooskõlas muutunud majandusolukorraga, ning vajaduse korral teha sellest lähtuvalt ettepanekud rakenduskavade muutmiseks.

Uussisserändajast lapse kohanemine Eesti üldhariduskoolis: olukord, tugisüsteem ja valmisolek mitmekultuuriliseks õpikeskkonnaks

Kasvava sisserände tõttu on Eesti muutumas aina mitmekeelsemaks ja –kultuurilisemaks ning üldhariduskoolides, kuhu jõuavad ka uussisserändajate lapsed, on sellega seoses viimastel aastatel tekkinud mitmeid eri väljakutseid. Siinse uuringu eesmärk on seega käsitleda Eesti koolide toimetulekut uussisserändajast lapse kohanemise toetamisel Eesti üldhariduskooli põhikooli astmes ning analüüsida uussisserändajast lapse eesti keele õpet koolis.

Arenguseireprojekt „Andmed tulevikuühiskonnas“

Millised tegurid ja trendid mõjutavad andmeühiskonna ja andmemajanduse arengut järgmise 10–15 aasta jooksul ning millised võiksid olla Eesti andmeühiskonna tulevikustsenaariumid aastal 2035? Töö tulemusel sündis neli arengustsenaariumi.

Erasmus+ programmi perioodi 2014–2020 lõpphindamine ja perioodi 2021–2027 vahehindamine

Hindamise kohaselt on Erasmus+ programm kõikides toetatavates meetmetes, valdkondades ja sektorites asjakohane, tulemuslik ja vajalik.

Lõimumispoliitikad: Kes on kasusaajad? Indikaatorite kasutamine ja täiustamine lõimumisdebattides

Eesti lõimumispoliitikad on Kesk- ja Ida-Euroopa esirinnas, kuid teistest arenenud riikidest lahutavad meid kehvad tulemused kodakondsuspoliitika, tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja poliitilise osaluse vallas.