Huvihariduse valdkonna töötajaskonnatöötingimused

Eestis on erinevalt enamikust Lääne-Euroopa riikidest välja kujunenud tugev munitsipaalhuvikoolide traditsioon — muusika-, kunsti- ja spordikoolid, millel on pikk ajalugu ja kindlad tavad ja mis on avatud kõigile huvilistele. Samas on Eestis huvihariduse valdkond korrastamata, olukorda pingestab konkurents era- ja munitsipaalsektori vahel ning järelevalve nõrk kvaliteet.

Balti Uuringute Instituudi 2024. aasta miniuuring „Huvihariduse valdkonna töötajaskonna töötingimused“ käsitles huvihariduse töötajate töötingimusi, motivatsiooni ja professionaalset arengut Eestis. Eesmärk oli kaardistada huvihariduse töötajaskonna profiil, töökorraldus ja arenguvajadused, et toetada valdkonna professionaalsust ja jätkusuutlikkust. Uuringu tellis Kultuuriministeerium eesmärgiga saada alusandmestik kultuuri erialade huvihariduse ja järelkasvu uuringule. Aruanne käsitleb huvikoolide töötajate ja juhtide töö sisu ja korraldust, töötajate väärtustamist ja enesearengu võimalusi ning motivatsiooni. Andmeid koguti veebiküsitluse kaudu, milles osales 1 028 huvihariduse ja -tegevuse töötajat üle Eesti, lisaks viidi läbi intervjuud 15 organisatsiooni esindajaga.

Uuringust selgus, et huvihariduse töötajad on valdavalt naised (83%), kõrgharidusega (88%) ja töötavad sageli mitmes kohas korraga. Töökoormus on suur ning palgatase jääb tunduvalt alla riigi keskmise. Töötajad tunnevad puudust ametlikust tunnustusest ja professionaalsest arengust, kuigi nende töömotivatsioon on kõrge. Kolmandik töötajatest on viimase viie aasta jooksul kaalunud töökoha vahetust, peamisteks põhjusteks madal palk, vähene tunnustus ja stressirohke töö. Uuring rõhutab vajadust ühtlustada kvalifikatsiooninõudeid, parandada töötingimusi ja toetada töötajate enesearengut. Samuti soovitatakse suurendada huvihariduse valdkonna nähtavust ja väärtust ühiskonnas, et tagada selle jätkusuutlikkus ja kvaliteet.