Metoodikaaruanne võttis kokku tulemused lühiuuringust, mille eesmärk oli läbi vaadata Eesti integratsiooni monitooringute senine korraldus ja metoodika ning täpsustada seeläbi monitooringute läbiviimise korraldust ning üldised põhimõtted perioodiks 2020-2030.
Uuringu käigus viidi läbi 20 intervjuud 21 valdkondliku eksperdiga, koguti tagasisidet monitooringu tulemuste senise kasutamise/rakendamise kohta enda valitsemisalas või töövaldkonnas 18 inimeselt 7 asutustest, kaardistati lõimumise teemalised lõputööd, lõimumisega seotud Eesti küsitlusuuringud, monitooringute senised teoreetilised raamistikud ja küsimused ning erinevaid lõimumise mõõtmise võimalused maailmas.
Aruandest järeldus, et senisest enam tuleb integratsiooni monitooringuga pöörata rõhku pikaajaliste trendide väljatoomisele. Monitooringu varasemate aastate andmestike kõrvutamine uute lainetega võimaldab vaadelda pikaajalisi trende, tuua välja nii positiivseid kui negatiivseid arengud, aga ka paigalseisu (mis võib teatud muutunud oludes olla mõnikord ka positiivne), ning mis omakorda on aluseks poliitikakujundajatele otsuste tegemiseks. Monitooring toob välja ka kohad, kus aktiivne sekkumine ei pruugi olla (enam) vajalik.
Monitooringu aruande senise poliitikasoovituste peatüki asemel on mõistlikum välja tuua probleemkohad ja teemad, mis vajavad täiendavat lisa-analüüsi ja/või uuringuid. Teisisõnu teemad, mis monitooringu andmete analüüsist välja joonistuvad, kuid mida pole võimalik monitooringute raames põhjalikumalt uurida, kuid mille puhul on eri ministeeriumidel/riigiasutustel võimalik tellida täiendavaid analüüse ja/või teadlastel ja tudengitel oma uurimustöödes analüüsida (uuringusoovitused). Lisaks on oluline tervikpildi loomiseks tuua välja kokkuvõte viimastel aastatel ilmunud olulisematest valdkonda käsitlevatest uuringutest, raportitest jne.
Monitooring peab tulevikus muutuma väravaks lõimumisvaldkonna laiema mõistmise ja lahtimõtestamise juures, mis pakub huvilisele mh ka viiteid ja võimalusi edasiliikumiseks teemapõhiste süvateaduslike ja/või (rakendus)uuringute juurde. Kuna monitooring on mh ka erinevate osapoolte ja ühiskonna hoiakuid mõjutav instrument, on aruandes oluline välja tuua ka analüüsitulemusel ilmnenud ühisosa, mitte keskenduda ainult (rahvuspõhistele) erinevustele ja probleemidele.