Integratsioonipoliitikad ja meetmed: heade praktikate uuring Rootsi, Taani ja Suurbritannia näitel

Teise maailmasõja järgselt märkimisväärselt suurenenud immigratsioon Lääne-Euroopa riikidesse, osaliselt riikide endi poolt soodustatuna, on muutnud integratsiooni üheks olulisemaks poliitikavaldkonnaks pea kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. Traditsiooniliste Euroopa immigratsiooniriikide Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Põhjamaade kõrvale on tänaseks immigratsiooni ja integratsiooniprobleemidega silmitsi ka endised nn. saatjariigid Hispaania, Itaalia, Portugal ja Kreeka.  Immigratsiooni ja integratsiooni teemad on kerkinud pea kõikides riikides poliitiliste vaidluste keskpunkti.

Kuigi Eesti on Euroopa riikidega võrreldes riikliku integratsioonipoliitikaga algust teinud tunduvalt hiljem, on vaatamata integratsiooni lühikesele ajaloole siiski võimalik ennast kõrvutada ka nende riikidega, kus integratsioonipoliitikat on ellu viidud juba alates 1960ndatest. Käesoleva uuringu eesmärgiks oli heita pilk kolmes Euroopa riigis – Rootsis, Taanis ja Suurbritannias – läbiviidavale integratsioonipoliitikale ning seal toimunud muutustele ning suundumustele.

Teiste riikide parimate praktikate tundmaõppimine võimaldab Eesti poliitikakujundajatel saada informatsiooni ja ideid edukaks osutunud poliitikameetmetest ning neid ka Eesti poliitikakujundamises rakendada. Teisalt on tegemist ka võrdlemismeetodiga, kus ennast teiste riikidega kõrvutades saab oma poliitikat hinnata. Seetõttu ei ole antud uuringus kirjeldatud üksnes häid praktikaid poliitikameetmete vallas, vaid esile on toodud ka integratsioonipoliitika üldisi eesmärke, ülesehitust ja lähtepunkte, millega Eesti poliitikakujundajad saaksid ennast võrrelda.