Riigikantselei ja Siseministeeriumi tellitud „Kodanikuühiskonna arengukava 2015-2020 mõjude vahehindamise“ eesmärgiks oli kaardistada vabaühenduste tegevuskeskkonna arenguid ja anda KODAR 2015-2020 eesmärkide täitmise hindamisele tuginedes sisendit kodanikuühiskonna arendamiseks.
Selleks viidi läbi mõjuanalüüs, mis hõlmas dokumendianalüüsi, personaal- ja fookusrühma intervjuusid (kokku intervjueeriti 7 ametnikku, 33 eksperti ja 19 vabaühendust) ning MTÜ-de küsitlusuuringust (vastas 1121 ühingut). Küsitlusankeet hõlmas teemavaldkondi nagu ühenduse taustandmed, ühendusesisene tegevuse organiseerimine ja juhtimisstruktuurid, koostöö erinevate osapooltega, osalemisaktiivsus kolmanda sektori arengus ja ühenduse rahastamismehhanismid.
Uuringu tulemused näitasid, et Eesti mittetulundussektor on jätkusuutlik, kuid vajab siiski jätkuvat toetamist, tagamaks tasakaalustatud MTÜ-de ja kodanikuühiskonna arengut. Tähelepanu tuleks pöörata kodanikuhariduses elukestva õppe tagamisele ning kohalikku demokraatiat edendavate tegevuste toetamisele.
Küsitluse andmetel on omatulu teenivate MTÜ-de osakaal võrreldes 2013. aastaga kasvanud 49%-lt 57%-ni. Peatunud on palgatööjõuga MTÜ-de osakaalu vähenemine, kuid langenud on vabatahtlikke kaasavate ühenduste osakaal. Sarnaselt enamikule Euroopa riikidele on ka Eestis MTÜ-de liikmeskonnad vähenenud.
Ühiskonnale suunatud tegevustest omavad MTÜ-d kõige sagedamini kogemusi kohaliku elu edendamisega (66%), valdkondlikel teemadel arvamuse avaldamisega meedias (42%) ning sihtrühmade ja liikmete huvide kaitsmisega (38%). Hindamine kaardistas kodanikuühiskonna suurimad arenguvajadused ning tegi KODAR-i eesmärke ja analüüsitud valdkondade hetkeolukorda arvestades omapoolsed soovitused olukorra parandamiseks. Alltoodud arenguvajadused ja neist tulenevad soovitused on pikemalt lahti kirjutatud uuringu lõpparuandes:
Uuringus ilmnenud probleemvaldkonnad, millele tasuks nii MTÜ-del, eraettevõtetel, KOV-del, riigiasutustel, haridusasutustel kui ka nn tavainimestel kodanikuühiskonna edasisele arendamisele kaasa aitamiseks tähelepanu pöörata, saab laias laastus jagada kaheks:
Läbi kodanikuhariduse tuleb mh suurendada teadlikkust kodanikuühiskonna eri osapoolte rollidest ning tõsta teadlikkust vabaühenduste väärtusest ühiskonnas.
Mõjuhindamise läbiviimist rahastati ühtekuuluvusfondide 2014–2020 rakenduskava prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetmest 12.2 „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“.
KODAR 2015-2020 mõjuhindamise aruanne avalikustatakse lähipäevadel.