Uuringu eesmärk on anda ülevaade määratlemata kodakondsusega isikute olukorrast Eestis, keskendudes kodakondsuse omandamise erinevatele tahkudele: millised on peamised takistused, motiivid ja põhjendused Eesti Vabariigi kodakondsuse soovimisel või mittesoovimisel, mida saab teha motivatsiooni suurendamiseks, ning millist teavet, tuge ja kommunikatsiooni vajatakse, et astuda reaalseid samme kodakondsuse saamiseks. Lisaks uuritakse määratlemata kodakondsusega inimeste hoiakuid erinevates Eesti elu puudutavates küsimustes. Uuring kutsuti Integratsiooni Sihtasutuse poolt ellu kevadel 2024.
Uuring tugineb määratlemata kodakondsusega isikute hulgas läbiviidud ankeetküsitluse tulemustel ja fookusgrupi intervjuudel. Andmekogumine toimus ajavahemikus oktoober-detsember 2024. Veebipõhine ankeetküsitlus viidi läbi Rahvastikuregistrist saadud juhuvalimi kontaktide kaudu, vastajate arv oli 1991 inimest. Vastajaprofiilid on sarnased määratlemata kodakondsusega isikute üldpopulatsioonile (vastajate keskmine vanus on 49 aastat, 52% on mehed, 72% on kutse- või keskharidusega, 55% on Tallinna elanikud). Lisaks viidi samal ajaperioodil läbi 7 fookusrühma intervjuud, milles osales kokku 28 inimest. Kogutud andmete põhjal viidi läbi sihtrühma kirjeldav analüüs ja selle põhjal jaotati määratlemata kodakondsusega isikud 8 erinevasse rühma/klastrisse. Need klastrid aitasid paremini analüüsida ja mõtestada sihtrühma sisemist heterogeensust.