IBS > Publikatsioonid > Noored, haridus ja tööturg > Noorte sotsiaalne tõrjutus Euroopas: kumulatiivne halvemus, toimetulekustrateegiad ja tõhusad poliitikad (EXCEPT)

Aasta:2018

Autorid:Merit Tatar, Kats Kivistik, Minna Harjo, Dragomir Draganov, Maria Jeliazkova, Andra Somelar

Laadi alla:Uuringuaruanne

Seotud projekt:Noorte sotsiaalne tõrjutus Euroopas: kumulatiivne halvemus, toimetulekustrateegiad ja tõhusad poliitikad (EXCEPT)

Noorte sotsiaalne tõrjutus Euroopas: kumulatiivne halvemus, toimetulekustrateegiad ja tõhusad poliitikad (EXCEPT)

EXCEPT-i projekti eesmärk oli anda mitmekülgne pilt sellest, kuidas noorte tööturu haavatavus mõjutab nende sotsiaalse tõrjutuse riski Euroopas.

Projektis vastutas IBS 20 EL-i riigi (Austria, Belgia, Horvaatia, Tšehhi, Küpros, Taani, Soome, Prantsusmaa, Ungari, Iirimaa, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Taani, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania) uuringuaruande allhanke eest. See hõlmas sobivate ekspertide leidmist, tihedat suhtlust nendega ning nende töö tõhusat koordineerimist ja ülevaatamist. Valminud uuringuaruannete põhjal koostas IBS võrdleva aruande ja parimate praktikate ülevaate “A review of good youth employment practices in 19 EU countries” (EXCEPT Working Paper No. 17), mis annab ülevaate 19 riigi tööturu olukorrast, noorte kaasatusest ja neis riikides rakendatavatest tööturumeetmetest. Raport hõlmab nii kvantitatiivsete kui kvalitatiivsete andmete põhjalikku võrdlust ja toob esile parimad praktikad igast riigist.

Vaata ka sarnasel teemal:

E-mängude rakendatavus noorsootöös

Käesoleva uuringu fookuses olid populaarsed kommertslikud e-mängud, mida on võimalik mängida arvutis, mobiiltelefonis või mängukonsoolis. Uuring annab põhjaliku ülevaate kõige populaarsematest e-mängudest, mida 7–16-aastased noored mängivad ja nende võimalikust mõjust noorte üldpädevuste arendamisele, e-mängude integreerimise võimalusest noorsootöösse nii Eestis kui ka mujal ning teeb soovitused e-mängude rakendamiseks noorsootöös.

Riikliku Integratsiooniprogrammi 2008-2013 vajadus- ja teostatavusuuringute lõpparuanne

Viisime läbi vajadus- ja teostatavusuuringud riikliku integratsiooniprogrammi 2008-2013 ettevalmistamiseks.

Competitiveness and Future Outlooks of the Estonian Economy

Käesolev ülevaade koondab erinevate Eestit käsitlevate rahvusvaheliste uuringute tulemusi. Ülevaate eesmärk on anda maksimaalselt objektiivne ja pragmaatiline ülevaade Eesti sotsiaalmajanduslikest tingimustest ja arengu alustest.

Ministeeriumite ümberkorraldamise analüüs

Eestis 2023. aastal läbi viidud ministeeriumite ümberkorraldamise kaks peamist eesmärki oli tulemuslikumalt juhtida ja seeläbi tõhusamalt saavutada poliitilisi eesmärke. Sealjuures vältides ministeeriumite kapseldumist ehk nii-öelda silotornistumist. Eesmärgid on tugevalt seotud rohepöörde ja rohereformiga ning regionaalse ebavõrdsusega võitlemisega.

EST_IT@2018 arenguseire

Eesti IKT Arenguseire eesmärk oli leida, millistes valdkondades suudavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad järgmise kümne aasta jooksul enim Eesti majanduse ja ühiskonna arengusse panustada.

Science and technology intermediary services for SMEs: A guide via practices

Käesolevas aruandes tutvustatakse seitsme Euroopa regiooni kogemusi ja tavasid teadus ja tehnoloogiavaldkonna vahendamise süsteemis.

Noorsootöös osalevate noorte rahulolu noorsootööga

„Noorsootöös osalevate noorte rahulolu noorsootööga 2020“ uuringu küsitlusele vastas 4656 noort. Kokku...

Tegevuse „Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele“ (ASTRA) tulemuslikkuse ja mõju hindamine

2015. aastal alguse saanud ASTRA meetme eesmärk on tõsta kõrgkoolide ning teadus- ja arendusasutuste efektiivsust ja ühiskonna teenimise võimekust. Meede koosneb kahest peamisest tegevusest: investeeringud hoonete rajamisse ehk taristusse ning nn sisutegevused ehk ülikoolide- ja teadusasutuste õppe- ja teadustöö arendamine ja kvaliteedi parandamine.

Avalike teenuste osutamise kaardistamise analüüs

Avalike teenuste osutamise vormid on muutunud mitmekesisemaks nii välisriikides kui ka Eestis, lepingulise delegeerimise kõrvale on tõusnud mitmed teised teenuste pakkumise ning teenuse "omaniku", kodanike ja teenuse pakkuja koostöö mudelid.

„Eesti keele õpe kolmandate riikide kodanikele“ mõju-uuring

Tulemused näitavad, et Keeleõppe raames pakutud keelekursusega rahulolu oli osalejate hulgas kõrge. Seda näiteks õpetaja pädevuse, õppevormi ja õppematerjalidega, samuti kursuse toimumisaja, koha ja kestusega. Vähem oldi aga rahul näiteks iseseisva töö mahuga.

Portaali Global Estonian analüüs

Selle analüüsi eesmärgiks oli mõista paremini väljaspool Eestit elavate Eestist pärit inimeste infovajadust ning koguda mõtteid ja ettepanekuid portaalile Global Estonian ja sellega seotud Facebooki leheküljele ja uudiskirjale.

Struktuurivahendite rakenduskavade hindamine

Käesolev aruanne võtab kokku aprillist kuni juulini 2009. aastal läbi viidud struktuurivahendite rakenduskavade hindamise, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kuivõrd hästi on rakenduskavades kavandatud struktuurivahendite kasutamine kooskõlas muutunud majandusolukorraga, ning vajaduse korral teha sellest lähtuvalt ettepanekud rakenduskavade muutmiseks.