Eestis on hinnanguliselt umbes 12 300 noortevaldkonna töötajat, kes jagunevad järgnevalt: huvikooli õpetajad 43%, treenerid 28%, huvitegevuse juhendajad 15% ja noorsootöötajad 14%. Neist 67% on naised, magistrikraad või sellest kõrgem kraad on veidi vähem kui pooltel töötajatel.
Selle uuringu raames selgitati Eestis esimest korda välja noortevaldkonna töötajaskonna suurus ja koosseis. Samuti anti põhjalik ülevaade noortega töötavate spetsialistide töötingimustest, -keskkonnast ja -korraldusest, töömotivatsioonist, tööalasest enesearengust ning tagasisidesüsteemi praktikatest.
Selgus, et noortevaldkonnas tegutsevad valdavalt sisemiselt motiveeritud inimesed, kelle jaoks on tähtis töö sisu, noorte ja/või huviala arendamine. Probleemideks on aga väike töötasu, vähepaindlik töögraafik, ülekoormus ja pingeline töö. Murekohaks peetakse ka tunnustuse puudust ja valdkonna kehva mainet.
Küsitluse järgi on oma palgaga rahul ainult kolmandik töötajatest. Madal palk ning puuduvad lisahüved on peamine põhjus, miks nad on mõelnud töökoha vahetamisele. Enamik noortevaldkonna töötajatest saab Eesti keskmisest märksa madalamat palka: 70% täiskohaga töötajate brutopalk on alla 1500 euro ning 55% palk alla 1300 euro. Rahulolematust tekitab ka vajadus otsida lisarahastust ning pidevalt veenda rahastajaid ja üldsust enda töö olulisuses.
Hulk arenguruumi on tööle tagasiside andmisel ning töötamise toetamisel väljaõppe, juhendamise ja koolitustega. Enim pakutakse enesearengu võimalusi noorsootöötajatele, kõige vähem huvikooli õpetajatele ja huvitegevuse juhendajatele. Küsitluse alusel pidasid tööandjad enda pädevuse arendamist töötajate enesearengu toetamisel väga vähetähtsaks.
Valdkonna eri ametikohtadel ja huvialavaldkondadel on äärmiselt erinevad identiteedid ning paljudel töötajatel, tööandjatel ja esindusisikutel on kahtlusi, kas noorsootöö, huvihariduse ja huvitegevuse käsitlemine ühtse noortevaldkonnana on põhjendatud. Noorsootöötajate identiteet on selge ja tugevnemas, huvikoolide töötajatel tugev, kuid pingestatud: nad ei tunneta end mitte noorte-, vaid haridusvaldkonna osana. Kõige ebamäärasema staatusega ja nõrgemas seisus on huvitegevuse juhendajad, sest neil ei ole ühtset tööteed ega erialase kvalifikatsiooni süsteemi, töökohaga ei kaasne lisahüvesid, palju on ebastabiilseid lepinguid.
Keskse soovitusena esitasid uuringu autorid vajaduse suurendada riigi ja KOV-ide noortevaldkonna eelarvet. See võimaldaks tõsta töötajate palka, mis lihtsustaks kvalifitseeritud töötajate värbamist, osaleda ka tasulistel, sh juhtimisalastel koolitustel, parandada töökeskkonda, töötada välja motiveeriv lisahüvede pakett ning luua töötajate asendus- ja tugistruktuur.