Sotsiaal-emotsionaalne pädevus on komplekt teadmisi, oskusi ja uskumusi, mis on seotud eneseteadlikkuse, enesejuhtimise, sotsiaalse teadlikkuse, suhteoskuste ja vastutustundliku otsustamisega. Õpetajate sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arendamine on vajalik, kuna see toetab nende stressiga toimetulekut, rahulolu tööga ja kooliga seotud tajutud heaolu.
Uuringu eesmärk oli hinnata katse abil kahe koolituskursuse – Gordoni õpetajate kooli ja Vaikuseminutite koolitusprogramm õpetajale – võimalikku mõju Eesti õpetajate sotsiaal-emotsionaalsele pädevusele, kursuste rakendustäpsust ning selle pädevuse arendamist ja kasutamist soodustavaid ja takistavaid tegureid. Lisaks töötati uuringu käigus välja ja testiti esmakordselt Eesti õpetajatele kohandatud sotsiaal-emotsionaalset pädevust mõõtvat tööriista, et hinnata süsteemselt ja usaldusväärselt koolituste mõju õpetajatele.
Katseuuringus jagati sihtrühm kolmeks: moodustati kuus Gordoni õpetajate kooli koolituse ja kuus Vaikuseminutite koolitusprogrammi koolitusrühma ning üks kontrollrühm. Kõigi gruppide liikmed vastasid ka eel- ja järelküsitlusele. Valimisse jäi 207 õpetajat, kellest 23-ga tehti individuaalintervjuu. Lisaks intervjueeriti kõiki 7 koolitajat ja 2 koolituste pakkujat. Rakendustäpsuse uurimise jaoks täitsid koolitajad ka koolitajapäevikut. Uuringu käigus töötati välja Õp-SEP küsimustik, mis toetus EASELi raamistikule.
Uuring näitas, et mõlemad koolitused on praktilised ja kogemuslikud, keskendudes suhtlemisoskuste ja enesejuhtimise arendamisele. Enamik osalenuid jäi koolitusega väga rahule ja soovitaks seda kolleegidele, ootused täideti ja neid ka ületati. Enim oldi rahul koolitajaga ja koolituste praktilise suunitlusega. Kahe koolitusrühma vahel ei olnud statistiliselt olulisi erinevusi rahulolunäitajates ega koolituse soovitamise määras.
Põhilised õpitu rakendamist toetavad tegurid on praktilised harjutused, koolitusmaterjalid, koolitaja, kolleegide ja juhtkonna toetus ning kaaskursuslastega kogemuste jagamine. Rakendamist takistavad ajapuudus, suur töökoormus, vanad harjumused, stressiolukorrad, kolleegide ja juhtkonna vastuseis ning oskamatus kasutada õpitut mõne sihtrühmaga.
Uuringutulemused näitasid, et mõlemad koolitused aitasid oluliselt kaasa õpetajate sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arengule rõhuga kognitiivsel ja sotsiaalsel mõõtmel. Emotsionaalse mõõtme edenemist (siinse küsimustiku põhjal peamiselt afektiivne empaatia) uuring ei kinnitanud, seda tõenäoliselt metodoloogilistel põhjustel. Lisaks mõjutasid koolitused õpetajate suhteid, rahulolu tööga ja stressiga toimetulekut. Koolitustel osalenud õpetajad tundsid end enesekindlamalt ja võimelisemana oma emotsioone juhtima ning klassiruumi keskkonda parandama. Koolitustel osalemine aitas paljudel õpetajatel taastada usu oma võimetesse ja soovi töötada õpetajana.
Uuringuaruandes tehakse eri osapooltele ettepanekuid Eesti õpetajate sotsiaal-emotsionaalse pädevuse parendamise kohta. Soovitatakse võimaldada Eesti õpetajatel tasuta või soodsalt osaleda Gordoni õpetajate kooli ja Vaikuseminutite koolitusprogrammis õpetajale. Koolide juhtkondadel soovitatakse suurendada teadlikkust sotsiaal-emotsionaalsest pädevusest ja luua selle rakendamist ja õpetamist toetav organisatsioonikultuur. Koolituste pakkujatele anti soovitusi koolituste veelgi tõhusamaks elluviimiseks. Sõnastati ettepanekud pädevust mõõtva tööriista arendamise kohta. Koondati ka koolitused läbinud õpetajate tagasiside põhjal soovitused õpetajatele, kuidas tasub sotsiaal-emotsionaalse pädevuse eri mõõtmeid igapäevases koolitöös rakendada.