Õpetajate täiendusõppe vajadused
Vastavalt Haridusasutuste juhtide ja õpetajate täiendusõppe kontseptsioonile ning sellele toetuvale „Õpetajate ja koolijuhtide koolituse programmile 2015-2018” (eelnõu) on õpetajate ja haridusasutuse juhtide täiendusõppe eesmärk tagada koolides kaasaegse õpikäsituse rakendamine ning juhi ja õpetaja rolli mõtestamine sellest lähtuvalt. Eesmärgiks on seatud asendada täiendusõppe kursustekeskne lähenemine kutsestandarditel ja kompetentsimudelitel põhineva professionaalse arengu tervikliku toetamisega ajakohaseid õppevõimalusi pakkuvas täiendusõppesüsteemis.
Eesmärkide saavutamiseks on Haridus- ja Teadusministeerium ümber kujundamas ja täiustamas õpetajate täiendusõppesüsteemi. Suund on võetud kesksema süsteemi loomisele, milles Haridus- ja Teadusministeerium määratleb koos peamiste osapooltega prioriteetsed koolitusvaldkonnad, mis põhinevad riiklikel õppekavadel, uuringutel ja seire raames kogutud ja hinnatud täiendusõppe vajadustel. Õpetajate täiendusõppe ühtse süsteemi väljaarendamise üheks sammuks on just süstemaatiline ja järjepidev seire õpetajate täiendusõppe vajaduste tuvastamiseks ning vastavate strateegiliste otsuste tegemiseks.
Õpetajate täiendusõppe vajaduste uuring on esimene omalaadne kõiki seotud osapooli kaasav analüüs õpetajate täiendusõppe olukorrast ja hetkeseisust. Uuring viidi läbi etapiviisiliselt kaasates erinevaid siht- ja sidusrühmasid ning rakendades erinevaid uuringu meetodeid. Uuringu esimeses etapis vaadeldi riigi seatud strateegilisi prioriteete ja tegevuskavasid õpetajate täiendusõppe valdkonnas ning analüüsiti seni läbi viidud uuringuid. Uute andmete kogumiseks rakendati mitmeid erinevaid meetodeid: intervjueeriti õpetajate täiendusõppe valdkonna eksperte, täiendusõppe korralduse eest vastutavaid osapooli ning täiendusõppe pakkujaid; seejärel viidi läbi üle-eestiline õpetajate ja koolijuhtide veebipõhine küsitlus ning kuus fookusgrupiintervjuud koolijuhtide ja õpetajatega Tallinnas, Tartus ja Narvas. Veebiküsitlusest osavõtt oli väga aktiivne: koolijuhtidest täitis küsimustiku 200 ja õpetajatest 901 küsitletut. Uuringu viimases etapis viidi läbi aruteluseminar, kus tutvustati uuringu esialgseid tulemusi, arutati koos osalejatega läbi peamised järeldused ning formuleeriti soovitused. Detailsem info uuringu erinevate etappide ja rakendatud meetodite osas on esitatud Lisas.
Uuringu lõpparuanne koondab kokku kõik erinevates etappides kogutud info ja andmed. Aruande esimene peatükk annab sissejuhatava ülevaate riiklikest prioriteetidest ja strateegiatest õpetajate täiendusõppe valdkonnas. Vaadeldud on lisaks seadusandlikule raamistikule ja strateegilistele arengukavadele ka rakendusmeetmeid ning rahastamisprogramme.
Uuring kinnitab, et Eesti õpetajad näitavad küll tugevat poolehoidu kaasaegsele õpikäsitusele, kuid see ei ole koolides veel piisavalt rakendunud. Põhjusena toovad õpetajad ja koolijuhid välja täienduskoolituste liigset keskendumist teooriale, kooli füüsilist õppekeskkonda ja vajalike õppevahendite puudumist ning suurt töökoormust, mis ei jäta aega koolitustel õpitu rakendamiseks. Uuringust ilmnes ka, et õpetajad eelistavad üldpedagoogiliste oskuste arendamise asemel ainealaseid koolitusi. Samas leiab ligi kolmandik koolijuhte, et just õpetajate üldpedagoogiliste pädevuste puudumine on takistanud kaasaegse õpikäsituse rakendamist koolitunnis. Hea täienduskoolitus koosneb õpetajate ja koolijuhtide hinnangul nii teoreetilisest kui praktilisest osast, kus üheks komponendiks on ka õpitu praktiseerimine klassis.
Uuringu tulemused näitasid, et mida pikem on koolitus ning mida rohkem on koolituse raames vaja teha iseseisvat tööd ja eneseanalüüsi, seda väiksem on õpetajate huvi selles osaleda. Samuti selgus, et õpetajad pole muutunud õpikäsitust enda jaoks veel piisavalt lahti mõtestanud.