Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja tagasisaadetavate nõustamisteenuse analüüs
Eestis on loodud rahvusvahelise kaitse taotlejatele ning vabatahtlikult ja sunniviisiliselt tagasisaadetavatele nõustamisteenus. Selle nõustamisteenuse sõnastatud eesmärkideks on pakkuda välismaalasele kogu rahvusvahelise kaitse või lahkumiskohustuse menetluse vältel talle arusaadavas keeles tasuta usaldusväärset ja erapooletut teavet oma õiguste ja kohustuste kohta. Viimastel aastatel on rahvusvahelise kaitse taotlejate arv Eestis jäänud vahemikku ca 75-100 inimest aastas, kuid peale Venemaa sõjalist agressiooni Ukrainas 2022. aastal on olukord võrreldes varasemaga muutunud märkimisväärselt – Eesti on vastu võtnud ka üle 40 000 ajutise kaitse taotleja ning peaaegu 3000 Ukrainast pärit rahvusvahelise kaitse taotlejat. Need on samuti isikud, kes vajavad menetlusalast nõustamist või nõu Eesti õigusruumi osas. Tagasisaadetavate sihtrühmas on lahkumisettekirjutuste arv viimastel aastatel püsinud aga suhteliselt stabiilsena: aastas tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks ca 1000 välismaalasele.
Neile sihtrühmadele (v.a. ajutise kaitse saajad) osutab PPA nõustamisteenust kolme nõustaja kaudu. Siinne uuring analüüsib selle nõustamisteenuse tänast seisu: kas ja kuidas vastab teenus nii sihtrühma (rahvusvahelise kaitse taotleja või tagasisaadetav) kui ka sidusrühmade (nõustajad, menetlejad, PPA ametnikud, majutuskeskused, inimõiguste järelevalvega tegelevad organisatsioonid jt) ootustele ja vajadustele.
Uuringu eesmärk on saada ja anda edasi tervikpilt nõustamisteenusest: koguda teenuse osutajate ja teenuse saajate poolsed hinnangud teenusele ning selle toimimisele; uurida, kus on täna suurimad väljakutsed teenuse osutamisel (sh nt koostöö osas kolmandate osapooltega) ning tuvastada kohad, mida soovitakse või on vajalik arendada. Uuringu laiem eesmärk on anda – kus vajalik ja otstarbekas – ka soovitused ja ettepanekud nii teenuse kui terviku kui ka mõne spetsiifilise töölõigu parendamiseks. Tegemist on rakendusuuringuga, mis tähendab, et uuringu peamine eesmärk on sõnastada soovitused teenuse arendamiseks, mistõttu on ka uuringus välja toodud ja keskendutud ennekõike just problemaatilisematele ja täiendavat tähelepanu vajavatele kohtadele.