Üheks Eesti Vabariigi lõimumispoliitika põhiküsimusteks on väljakutse suurendada eesti keelt mittevaldavate inimeste eesti keele oskust ja luua võimalusi aktiivseks keelekasutuseks („Sidus Eesti 2030“). Kui 41% Eesti muukeelsetest püsielanikest valdab eesti keelt aktiivsel tasemel (st valdab vabalt, või saab aru, räägib ja kirjutab), on ligikaudu poole muukeelse elanikkonna eesti keele oskus passiivne: kas alla keskmise taseme (43%) või puudub täiesti (8%) (EIM 2020). Eesti keele passiivne valdamine või puudumine on iseloomulik ka 84%-le Eestisse saabunud uussisserändajatele (EIM 2020). Kultuuriministeerium (KuM) ja Integratsiooni Sihtasutus (INSA) pakuvad eesti keele õpet ja keeleõpet toetavaid tegevusi täiskasvanutele, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kes soovivad eesti keelt omandada.
Kuigi INSA on siiani keskendunud oma tegevuste suunamisele laiemale elanikkonnarühmale, on tänane “tüüpiline klient” 35-49-aastane kõrgharitud venekeelne naine. Sellise sihtrühma väljakujunemine pole olnud teadlikult juhitud, vaid pigem isetekkeline. Kuid sellise sihtrühma tugeva fookuse tõttu on tekkimas teisi gruppide, kes jäävad keeleõppesse kaasamata. Seetõttu soovib INSA täpsemalt mõtestada võimalikke keeleõppijaid, tuvastades nende profiile ja prioriteetseid sihtrühmi.
Keeleõppe pakkumisel on oluline silmas pidada avalike teenuste üldist põhimõtet, mille kohaselt peaks keeleõpe olema tagatud kõigile. Sellegipoolest on väljakutseks piiratud rahalised vahendid ja teised olulised põhimõtted, nagu ressursside ja võimaluste keskne keeleõpe, vajadusekeskne keeleõpe ning sihtrühmapõhine keeleõpe, mis mõjutavad keeleõppemaastikku.
Tuleb arvestada mitmete teguritega, sealhulgas nõudlusega keeleõppe järele, mis ületab riiklikku pakkumist, eriti vähelõimunud püsielanike ja uussisserändajate hulgas. Klassiruum jääb paljudele keeleõppijatele peamiseks suhtluskohaks, ning rahvuslik segregatsioon Eestis on suurenenud, eriti suuremates linnades. Paljud vähelõimunud ja uussisserändajad õpivad keelt piirkondades, kus eesti keeles suhtlemine on väljakutsuv. Aktiivse eesti keele oskuse saavutamine on oluline lõimumispoliitika eesmärk, eriti ajutise kaitse saajate hulgas. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb mõtestada neid sihtrühmi pragmaatiliselt, arvestades KuMi ja INSA strateegiaid, ressursse ja keeleõppe korraldamise praktikaid.
Uuring keskendub piiratud keelekeskkondades elavate vähelõimunud elanike keeleõppe kogemuste, motivatsiooni ja takistuste analüüsimisele, eesmärgiga vastata nende vajadustele keeleõppe pakkumisel. Uuringus väljatoodud tulemused, sh loodud tüüpilisemad keeleõppija arhetüübid ja persoonad, ehk keeleõppija profiilid, aitavad tellijal, st Kultuuriministeeriumil ja tema allasutustel (nt INSA, sh tema eesti keele majad), aga ka teistel valdkonnaga seotud riigiasutustel saavutada järgmist:
Loodame, et käesoleva uuringu tulemused leiavad laiaulatuslikku kasutust, sealhulgas asjaomaste ametkondade poolt. Head lugemist ning jõudu ja pealehakkamist keeleõppe ja seda toetavate tegevuste tõhusal korraldamisel ning teenuste edasisel arendamisel!