IBS > Publikatsioonid > Noored, haridus ja tööturg > Tartu noorte teadlikkus Tartu Linna Noortevolikogust I

Aasta:2021

Autorid:Robert Derevski, Kats Kivistik, Maarja Käger, Helena Juht

Rahastaja:Tartu Linnavalitsus

Laadi alla:Noortevolikogu aruanne

Seotud projekt:Tartu noorte teadlikkus Tartu Linna Noortevolikogust

Tartu noorte teadlikkus Tartu Linna Noortevolikogust I

Käesolev küsitlus oli korraldatud eesmärgiga uurida, milline teadlikkus Tartu Linna Noortevolikogust (TLNV) valitseb Tartu linnas elavate ja/või õppivate noorte seas. TLNV sai loodud 2018. aastal eesmärgiga esindada noori neid puudutavates küsimustes Tartu linna juhtimisel nii linnavalitsuse kui ka volikogu tasandil. Selleks, et noortevolikogu tööd paremini hinnata ja seda edaspidi planeerida, oli vajalik uurida noorte teadlikkust noortevolikogust ja hinnanguid selle tööle.

Küsitluse peamiseks andmekogumise meetodiks oli ankeetküsitlus 14-20-aastaste Tartus elavate ja/või õppivate noorte seas, millele vastas kokku 113 vastajat. Küsitlusele eelnes sekundaarallikate ülevaade ning küsitluse läbiviimist toetasid sissejuhatavad intervjuud ja fookusgrupi arutelu Tartu noorte ning TLNV liikmetega. Küsitluse tulemusel valminud järeldused ja soovitused aitavad paremini korraldada TLNV tööd, seada eesmärke eesootavaks aastaks ning kaasata Tartu noori oma tegemistesse.

Tegemist on esimese uuringuga kahest ning järgmine Tartu noorte teadlikkust TLNV tööst kaardistav uuring viiakse läbi 2022 aasta kevadel. Uuringu tellijaks on Tartu Linnavalitsus.

Vaata ka sarnasel teemal:

Uussisserändajast lapse kohanemine Eesti üldhariduskoolis: olukord, tugisüsteem ja valmisolek mitmekultuuriliseks õpikeskkonnaks

Kasvava sisserände tõttu on Eesti muutumas aina mitmekeelsemaks ja –kultuurilisemaks ning üldhariduskoolides, kuhu jõuavad ka uussisserändajate lapsed, on sellega seoses viimastel aastatel tekkinud mitmeid eri väljakutseid. Siinse uuringu eesmärk on seega käsitleda Eesti koolide toimetulekut uussisserändajast lapse kohanemise toetamisel Eesti üldhariduskooli põhikooli astmes ning analüüsida uussisserändajast lapse eesti keele õpet koolis.

Innovative Tools for Tourism and Cultural Tourism Impact Assessment

The importance of data and evidence has increased considerably in policy planning,...

Eesti Integratsiooni Monitooring 2020

2020. aastal täitus 20 aastat esimese Eesti ühiskonna lõimumise monitooringu korraldamisest. Tänaseks...

Tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamise uuring

Tulemustest selgus, et iga päev või peaaegu iga päev tarvitavad tubaka- ja nikotiinitooteid 23% elanikkonna küsitlusele vastanutest ning 7% õpilaste küsitlusele vastanutest. Elanike seas tarvitatakse kõige rohkem sigarette ja õpilaste seas e-sigarette.

Inimõigused ja inimõiguste alusväärtused Eesti koolis ja hariduspoliitikas

Uuring annab ülevaate sellest, kuidas Eesti koolides inimõigusi käsitletakse, millised on õpilaste, õpetajate ja kooli juhtkonna hoiakud inimõiguste suhtes, ning kuidas inimõiguste alaste teadmiste rakendamist koolides toetatakse.

Eesti IKT lahenduste kasutamise uuring

Uuringu käigus selgus, et IT-projekti näol on pigem tegu investeeringuga ettevõtte toimimisse ja seega investeeringu tasuvuse hindamist üldjuhul ei toimu ja olulisemaks peetakse projekti üleüldist õnnestumist.

Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2015

Integratsiooni monitooringu tulemustest selgub, et eestivenelaste kuuluvustunne ja eestlaste kaasamisvalmidus on head. Samal ajal on aga suurenenud rahvusgruppide vahel sotsiaal-majandusliku ja poliitilise ebavõrdsuse tajumine, seda eelkõige just eestivenelaste poolt.

Tartu noorte teadlikkus Tartu Linna Noortevolikogust II

Küsitlus oli korraldatud eesmärgiga uurida, milline teadlikkus Tartu Linna Noortevolikogust (TLNV) valitseb Tartu linnas elavate ja/või õppivate noorte seas 2022. aastal. Küsitluse tulemusel valminud järeldused ja soovitused aitavad paremini korraldada TLNV tööd, seada eesmärke eesootavaks aastaks ning kaasata Tartu noori oma tegemistesse.

Euroopa Sotsiaalfondi kohanemis- ja lõimumismeetme 2014–2020 lõpphindamine

Uussisserändajate kohanemine ja püsielanike lõimumine on pikaajalised protsessid. Nendega on seotud mitmed katsumused, mis mõjutavad Eesti ühiskonna arengut ja inimeste heaolu. Euroopa Liidu programmperioodil 2014–2020 on Eesti rakendanud Euroopa Sotsiaalfondi kohanemis- ja lõimumismeedet. Meetme lõpphindamise eesmärk on hinnata kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise edukust, analüüsides selleks meetmetegevuste asjakohasust, tõhusust ja mõjusust, tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust ning teha poliitikasoovitusi kohanemis- ja lõimumistegevuste kavandamiseks.

Eesti maastikuarhitektuuri hariduse, hetkeolukorra ja arenguvajaduste kaardistamine

Valdkonnas tegutsevad maastikuarhitektid kinnitasid, et tegemist on seoses keskkonna, kliima ja kvaliteetse elukeskkonna suurema tähtsustamisega aina olulisemaks muutuva valdkonnaga ning töökoormus on valdkonnas juba praegu suur. Uuringus osalejad olid pigem eriala õpingutega rahul, seejuures rohkem õppesuuna ja kõrgkooli valikuga, vähem õppekavaga ning praktika võimalustega.

Globalization of R&D and economic development: policy lessons from Estonia

Üleilmastumine annab palju võimalusi tõhusamaks rahvusvaheliseks tööjaotuseks, aidates sellega kaasa elatustaseme tõusule. Turgude avamise eelised sõltuvad konkreetsetes riikides rakendatud poliitilistest meetmetest, mis on seotud globaliseerumise tugevate survetega olemasolevate spetsialiseerumiste muutmiseks.

Eesti keeleseisund

Eesti keeleseisundi uuringu eesmärk oli selgitada välja eesti keele ja võõrkeelte staatus, maine ning õppe, uurimise ja arendamise olukord.