Uuringu peamine eesmärk oli hinnata Eesti teadustaristu teekaardile 2019 kantud riikliku tähtsusega teadustaristu kasutuskogemust, uurides selle kättesaadavust, teenuste kvaliteeti ja kasutajate üldist rahulolu. Eesmärk oli aru saada, kui hästi need taristuobjektid vastavad kasutajate vajadustele ja toetavad teadus- ja arendustegevust.
Uuringus tehti küsitlus teadustaristu kasutajate ning töötajate, sh juhtide seas, ning intervjueeriti taristu juhte.
Selgus, et kuigi juurdepääs on üldiselt hea, ei ole paljud kasutajad teadlikud oma asutuse seotusest teadustaristuga. Teadustaristu kasutamiseni jõutakse valdavalt teadus- ja kõrgharidusasutuste kaudu, aga ka kodulehe ja isikliku kontakti kaudu, viimane on eriti oluline ettevõtete puhul.
Füüsiliste taristute kasutajatel esineb rohkem juurdepääsuprobleeme võrreldes e-taristu kasutajatega, e-taristu puhul ollakse rahulolematud IT-süsteemide kiiruse ja andmete kättesaadavusega.
Ühtlasi selgus, et teadustaristu toetab märkimisväärselt teadus- ja arendustööd, suurendades koostööd ettevõtetega ning soodustades ühiskondlike probleemide lahendamist. Teadustaristu töö tulemusel on tekkinud uued uurimisrühmad, -teemad ja -metoodikad.
Üha tähtsam on valdkonnaülene koostöö, sh ennekõike erinevate valdkondade koostöö infotehnoloogia ja arvutusvõimekuse valdkondadega. Suurt osa taristuobjektidest puudutab ka parasjagu toimuv tehisaru areng, masinloetavate andmete tootmine ja kasutamine jms. Suurimaks väljakutseks on aga stabiilse ja pideva rahastuse tagamine.
Peamised soovitused on parandada kommunikatsiooni, et tõsta kasutajate teadlikkust, tugevdada koostööd erasektoriga ja vähendada aruandlusega seotud koormust. Samuti soovitatakse, et Eesti Teadusagentuur võtaks juhtrolli taristu edendamisel ja kindlustaks süstemaatilise rahastuse teadustaristu toimimise ja arendamise toetamiseks.