Siinne uuring kirjeldab uussisserändajate kohanemise hetkeseisu Eestis – millised tegurid uussisserändajate kohanemist takistavad ning millised tegurid seda toetavad.
Kuna käsitletav valdkond on lai ja mitmetahuline, keskendusime uuringus kahele peamisele fookuskohale: millised on need temaatilised valdkonnad, milles uussisserändajad Eestis täna peamiselt tegutsevad ehk elavad, töötavad ja õpivad (nt tööturg, haridus, tervishoid, inforuum, eesti keele õpe, kogukonnad jt); ning millised on need erinevate teenusepakkujate poolt osutatavad teenused, mida uussisserändajad Eestis tarbivad (nn teenuste ökosüsteem).
Uuring koosneb viiest osast. Uuringu esimeses pooles anname edasi peamise arengu nii rändetrendides kui ka uussisserändajatele pakutavates teenustes. Uuringu teine pool keskendub peamistele probleemidele ja lahendustele üheksas peamises valdkonnas – alates tööturust kuni eesti keele õppeni. Lisaks toome välja ka horisontaalsed, teemadeülesed valdkonnad, mis suuremal või vähemal määral kõiki uussisserändajaid puudutavad, nagu näiteks kohalike omavalitsuste võimekus või uussisserändajate meedia- ja inforuumi kasutus. Uuring lõppeb suurte valdkonnaüleste väljakutsete väljatoomisega ning poliitikasoovitustega olukorra parandamiseks.
Aruande struktuur on üles ehitatud põhimõttel, et iga teemavaldkonna peatükk koondab endas a) ülevaadet täna pakutavatest teenustest ja teenusepakkujatest, b) olukorra süvaanalüüsi sihtrühma (uussisserändajad) ja sidusrühmade (tööandjad, ülikoolid, riigiasutused, omavalitused jt) vaates, ning c) soovitusi valdkonna parendamiseks. Kus vajalik ja otstarbekas, oleme tulemusi kommenteerinud ka 2014. aasta uussisserändajate kohanemise uuringuga võrreldes, andmaks edasi olukorra muutust (või muutumatust) viimase viie aasta jooksul. Selliselt moel on iga osa/alapeatükk loetav ka eraldiseisvalt ning põhitulemused ja soovitused on ka iga peatüki juures eraldi leitavad.