Selle uuringu eesmärk oli saada ülevaade välisriikides kasutusel olevatest kaugtöö edendamise praktikatest ja arenguvõimalustest Eestis. Selleks uuriti nelja kategooriat meetmeid: õigusmeetmed, teavitustöö, taristu ja võrgustikud, rahalised toetusmeetmed. Taustaks anti ülevaade ka kaugtöö statistikast, potentsiaalist ja mõjust. Uuringus on käsitletud ka kaugtöö hetkeolukorda ja tulevikuvõimalusi Eestis.
2022. aastal tegi Eestis kaugtööd 28% töötajatest, samas täpsem statistika sõltub töösektorist. Kuigi kaugtöö levimiseks on Eestis veel ruumi, tuleb kaugtöö edendamisel meeles pidada, et kõikides sektorites ja ametikohtadel pole võimalik kaugtööd teha. Lisaks, kõik töötajad seda ei soovigi. Seetõttu ei ole kaugtöö edendamise soovitus universaalne.
Mitmes Euroopa riigis nagu Prantsusmaal, Portugalis ja Iirimaal on rakendatav õigus mitte olla kättesaadav, mis tähendab, et töötaja ei pea töövälisel ajal võtma vastu tööandja kõnesid, vastama e-kirjadele ega sõnumitele. Kuigi sellise õiguse rakendamise viisid on riikides erinevad, on läbiv idee anda töötajale võimalus puhkeajal tööst välja lülituda ühtne. Võimalusi on aga teisigi. Itaalias on näiteks käibel agiilse töö mõiste, mis tähendab tööviisi, mille käigus täidetakse tööülesandeid paindliku tööajaga osaliselt väljaspool tööandja ruume ja see võib hõlmata tehnoloogiliste seadmete kasutamist. Agiilse töö kokkulepped peab iga töötaja ise oma tööandjaga sõlmima, kuid seadusandlus on loonud selleks vastava raamistiku. Alates 2020. aasta algusest on Soomes tööajaseadusesse lisatud ka paindliku töö mõiste, mis võimaldab töötajal iseseisvalt otsustada millal ja kus ta pool oma tööajast töötab.
Kuid seadusandlikud regulatsioonid ei ole kaugtöö edendamiseks ainus viis – mitmed riigid on otsustanud kaugtööd edendada teavitustöö kaudu. Minnesotas ja Virginias (USA) ning Calgary linnas (Kanada) on keskendutud kaugtööalasele teadlikkuse suurendamisele ja keskkonnakahjude vähendamisele. Iirimaal on aga kasutusele võetud üleriigiline kaugtöökeskuste võrgustik The National Hub Network ja sellega seotud digitaalne platvorm Connected Hubs, mis koondab peaaegu 300 kaugtöökeskust. Leidub ka riike, kes on loonud kaugtöö toetamiseks rahalisi toetusi või hüvitusmeetmeid. Näiteks Austraalias kehtib rahaline toetusmeede, mille raames on töötajatel võimalik taotleda kaugtööga seotud kulude hüvitamist iga-aastase maksudeklaratsiooniga. Singapuris on aga kasutusel paindlik töökorraldus, mis annab töötajatele võimaluse töötada endale sobivas asukohas, sobival kellaajal ja paindliku töökoormusega. Tööandjad, kes paindliku töökorralduse kasutusele võtavad, saavad taotleda rahalist toetusmeedet töökorralduse rakendamisega seotud kulude katmiseks. Loe eelnevalt kirjeldatud meetmete ja kaugtöö kohta rohkem valminud uuringust.
Uuring viidi läbi 2022. aastal ja selle tellis Sotsiaalministeerium.