Balti Uuringute Instituut tegi 2017. aastal Tervise Arengu Instituudi (TAI) tellimusel uuringu “VEPA Käitumisoskuste Mängu rakendamise vahehindamine“, keskendudes VEPA metoodika rakendamisele õppeaastatel 2015/2016 ja 2016/2017. Lühend VEPA tuleb sõnadest veel parem ning hõlmab käitumist, mida soovitakse koolikeskkonnas rohkem näha ja teha, tunda ja kuulda.
Uuringusse kaasati järgmised osalised:
Selgus, et VEPA Käitumisoskuste Mäng on õpilaste käitumisoskuste kujundamiseks asjakohane ja hästi rakendatud programm. Õpetajad ja koolijuhid hindavad VEPA tajutud mõju kõrgelt, nähes kõige rohkem positiivseid mõjusid selles, et klassis väheneb korra hoidmise vajadusja õpilastega tekib parem kontakt, samuti suureneb õpetaja enesekindlus ja paraneb õpilaste üldine meeleolu.
VEPA rakendamise edu on taganud ka mentorite ja TAI hästitoimiv tugivõrgustik. TAI koolitusi ja refleksioonipäevi hindavad õpetajad kõrgelt, sest need annavad lisaenergiat ja -motivatsiooni ning soodustavad eneserefleksiooni.
Kuigi vahehindamine näitas, et õpetajatele tekitab VEPA metoodika mõni aspekt raskusi või kõhklusi, ei pea nad metoodikat oma töös laiemas plaanis lisakoormuseks. Ehkki enne metoodika elementide ja mängu klassis kasutamist on õpetajatel eelarvamusi, näitab enamiku õpetajate kogemus, et õpilased tulevad mänguga väga kiiresti kaasa. See julgustab õpetajaid metoodika rakendamist jätkama, uusi elemente katsetama ja oma metoodika rakendamise oskusi arendama.
VEPA kvaliteetset rakendamist mõjutab õpetaja ja teiste kooli töötajate (sh juhtkonna, tugipersonali) arusaam VEPA-st ja ühine tegutsemine seatud eesmärkide saavutamiseks, samuti mentorite ja õpetajate koostöö ning õpetajat ja VEPA rakendamist toetav tugistruktuur. Seepärast on vaja suurendada kooli juhtkonna ja teiste töötajate teadlikkust VEPA-st ja selle elementidest kui ennetusvahendist ning seada koolis üheskoos eesmärgid selle kohta, kuhu soovitakse metoodika rakendamisega jõuda. Samuti vajab suuremat arutelu ja rõhutamist asjaolu, et VEPA sobib erinevatesse kultuurikontekstidesse ning seda on teistes riikides edukalt rakendatud erineva temperamendiga õpilaste puhul ja erinevates koolisüsteemides.
Ilmnes, et VEPA rakendamise kvaliteet, selle mõju tunnetamine ja jätkusuutlikkus on omavahel seotud. On selgesti näha, et metoodika kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse tagab eelkõige selle süsteemne rakendamine, hästitoimiva mentorisüsteemi edasine toetamine ja näiteks mentori rolli tähtsustamine metoodika koolisiseses levikus. Samas rakendatakse VEPA-t pigem projektipõhiselt, mitte kooli kaalutletud ja strateegilise otsuse alusel. VEPA-t on seepärast vaja tutvustada ja selle kvaliteeti parandada ka pärast Euroopa Sotsiaalfondi toetuse lõppu.