Work in Estonia tegevuskava 2022–2025 järgi on Eesti tööjõuturu tulevikuvajadusi arvesse võttes ette näha kõrgharidusega spetsialistide töökohtade arvu kasvu ja rutiinse sisuga töökohtade arvu vähenemist. Ametialade vaates on tööjõuvajaduse- ja pakkumise tasakaal üsna erinev, kuid IKT ja töötleva tööstuse tööjõuvajaduste osas on välja toodud, et lähima 10 aasta jooksul on IKT valdkonnas puudu ca 7000 IKT-spetsialisti nii IKT ettevõtetes kui muudes sektorites.
Töötlevas tööstuses seevastu hinnatakse lähikümnendil puudu jäävat 2/3 inseneridest (2023 aasta OSKA uuringu põhjal vajatakse masina- ja metallitööstuse valdkonnas 2031. aastani 5105 ja elektroonikatööstuse valdkonnas 1050 tasemeharidusega spetsialisti). Samal ajal katavad Eesti ülikoolilõpetajad vaid 1/3 töötleva tööstuse tuleviku juhtide ja spetsialistide vajadusest.
Seega piirab Eesti töötleva tööstuse valdkonna arengut inseneride ja teiste tehnilise kõrgharidusega spetsialistide nappus ning ebapiisav järelkasv. Samuti väheneb tööealiste inimeste arv Eestis, mistõttu on tulevikus jätkuvalt vaja töötleva tööstuse spetsialistide tasemel välistööjõudu, et kompenseerida tööjõupuudust.
Sellest tulenevalt oli kavandatud ja ellu kutsutud ka käesolev uuring, mille eesmärk oli paremini mõista Eesti töötleva tööstuse (ennekõike masina-, metalli- ning elektroonikatööstuse valdkonna) ettevõtete valmisolekut välismaalt värbamiseks, reaalseid tööjõuvajadusi ning peamisi kitsaskohti välismaa spetsialistide kaasamisel. Selleks viidi läbi andmekogumine eesmärgiga selgitada välja töötleva tööstuse ettevõtete tööandjate hinnang välisspetsialistide värbamise võimalikkusele, vajalikkusele ning sellega kaasnevatele kitsaskohtadele.