TEADUSTELEGRAMM TARTUST – uued turud ootavad Eesti tooteid

„TEADUSTELEGRAMM TARTUST“ on uus sari Balti Uuringute Instituudi ning Eesti Päevalehe vahel, kus analüütikud analüüsivad ühiskonna kitsaskohti ning pakuvad konkreetseid lahendusi nende ületamiseks.

Kogu maailma kaubavahetus ulatub 24 triljoni euroni aastas, millest Eesti kaupade eksport moodustab vaid 0,1%. Võiks arvata, et väikeste ekspordimahtudega riigid, nagu Eesti, leiavad enamikule oma toodetele vajalikud välisturud hõlpsasti, kuid reaalsus on keerulisem.

Enamik Eesti eksportööridest on väikeettevõtted, kellel on vaid üks kuni kaks toodet, mida nad müüvad omakorda ainult ühes-kahes riigis, peaasjalikult Põhjamaades ja Balti riikides. Selle tulemusel satuvad Eesti ettevõtted väga keerulisse olukorda, kui nende peamiste turgude nõudlus väheneb ning samal ajal tõusevad tööjõu, energia ja materjalide maksumus.

Lisaks on viimastel aastatel maailmas toimunud suured muutused tarneahelates. Geopoliitiliste riskide maandamise vajaduse tõttu on ettevõtted hakanud asendama riskantsematest piirkondadest pärit tarnijaid turvalisematega ning keskenduma suurema kasvupotentsiaaliga turgudele. Sellises olukorras peaksid ka Eesti ettevõtjad kaaluma oma eksporditurgude laiendamist ning suunama oma tähelepanu uutele turgudele, kus nõudlus kasvab kiiremini.

Odav tööjõud enam ei toimi

Eesti ei ole enam kaugeltki odavate tootmissisendite maa. Viimastel aastatel aset leidnud kiire palgatõus ja tootmissisendite hüppeline kallinemine on pannud ettevõtjaid otsima eksporditulu suurendamise võimalusi kaugematelt turgudelt, eelkõige tuumik-Euroopast, USAst ja Kagu-Aasiast.

Kuna kaugematele turgudele müümine toob kaasa suuremad logistika- ja transpordikulud, on mõistlik sinna viia unikaalsemaid ja keerukamaid tooteid, mida suudavad pakkuda vaid vähesed ettevõtted maailmas. Kui toode on lihtsasti jäljendatav, leidub sellele tõenäoliselt ka kohalik tarnija.

Ettevõtjatel on oluline andmepõhiselt kaaluda, millistel uutel turgudel on turuosa võitmine kõige tõenäolisem.

Riigipiirid ei loe

Policy Lab-i analüüsi järgi on Eesti jaoks kõige potentsiaalikamad sihtturud Saksamaa, USA, Ühendkuningriik, Holland ja Prantsusmaa. Hiina turupotentsiaal on veidi väiksem kui Itaalia või Poola oma. Rootsi turupotentsiaal on neist kaks korda väiksem ning Norra ja Soome omakorda veel kaks korda madalam.

Oluline on tähele panna, et kaugematel turgudel on turuosa võitmise võimalusi vähemate tootegruppidega. Põhjamaades on Eestil võimalus turuosa võtta ligi 400 tootegrupis, kuid potentsiaalsed turumahud on väikesed. Saksamaa, Madalmaad ja Prantsusmaa pakuvad oluliselt suuremaid turge, kuid Eestil on neil turgudel pakkumiseks sobivaid tooteid umbes 250. USA turul on potentsiaali omavaid tooteid veelgi vähem, ligikaudu 120 tootegrupis.

Potentsiaalsed turud ja tooted erinevad märgatavalt:

Näiteks Saksamaal on Eestil suurimad võimalused ekspordi edendamiseks telekommunikatsiooniseadmete, trükiseadmete ja mootorpaatide osas.
USA turul pakuvad aga enim eksporditulu teenimise võimalusi väetised, meditsiiniseadmed ja puidutselluloos.

Üldiselt peab Eesti ekspordi kasvatamiseks otsima uusi turgusid ja keskenduma keerukamate toodete arendamisele. See strateegia aitab leida uusi kliente ja suurendada eksporditulu, hoolimata suurenenud tootmiskuludest.

Eesti majanduse konkurentsivõime on nõrgenenud

Eesti viimaste aastate majandust iseloomustavad esmapilgul väga positiivsed arengud: Eesti keskmine palk on kasvanud kolme aastaga 27%, tööpuuduse näitaja on madal ja keskmine vanaduspension on kasvanud 33%. Jaekaubanduse müügikäive on võrreldes 2020. aastaga võrreldes kasvanud koguni 40%.

Samas on tootjahinnaindeks, mis iseloomustab toodete hindade muutust, kasvanud koguni 43%. See viitab sellele, et tootmiskulud on oluliselt suurenenud, mis omakorda avaldavad survet hindade tõstmiseks. Samal ajal ei ole Eesti eksport kasvanud. 2023. aasta ekspordinäitajad olid samal tasemel kui 2021. aastal, mis tähendab, et vaatamata suurenenud tootmiskuludele ei ole ettevõtted suutnud oma tooteid edukalt välisturgudel müüa. Lisaks oli tööstustoodangu maht 2023. aastal isegi väiksem kui 2020. aastal, mis näitab tootmisaktiivsuse langust.

Tööjõu ühikukulu, mis on Põhjamaades ja eurotsoonis stabiilne, on Eestis kasvanud tootlikkusest palju kiiremini. See tähendab, et palgad on tõusnud rohkem kui toodetud kaupade või teenuste hulk, vähendades Eesti ettevõtete konkurentsivõimet eksportturgudel.

Sellises olukorras saavad paremini hakkama suurema turuosaga ettevõtted, kes suudavad hindu tõsta kliente kaotamata. Väiksemad ettevõtted, nagu meil on Eestis, kellel pole sama turujõudu, peavad hindade tõstmist vältima, et mitte kaotada kliente konkurentidele.

Järeldused põhinevad maailma riikidevahelise kaubavahetuse analüüsil, kus fookuses oli enam kui 5000 tootegruppi. Mudel hindab esmalt turgude üldist atraktiivsust ning seejärel võetakse arvesse konkreetsete toodete turupotentsiaali ja turgude ligipääsetavust. Igas eeltoodud etapis jäeti välja vähem huvipakkuvad toote-turu kombinatsioonid. Lõpuks arvutati , kui suur võiks olla Eesti osakaal kõige paljulubavamates toodete ja turgude kombinatsioonides.

Artikkel Eesti Päevalehes

Täispikk teadusartikkel