Uued tehnoloogiad ja strateegiad mängivad võtmerolli kultuuriturismi arengus

Kultuuril on möödapääsmatu roll kvaliteetse ja unikaalse turismikogemuse tagaja ning vahendina Euroopa identiteedi ja väärtuste esiletõstmisel. Hinnanguliselt lähtub 40% kõigist Euroopa turistidest sihtkoha valikul kultuuripakkumistest, mis ulatuvad muuseumidest, arhitektuurist ja ajaloolistest paikadest kuni muusika ja gastronoomiani. Sellest tulenevalt on kultuuriturism globaalselt kasvav trend, mis moodustab olulise osa turismimajandusest. Just sellele keskendus konkurentsitihedast Euroopa Komisjoni Horizon 2020 programmist 2,9-miljonilise rahastuse pälvinud IMPACTOUR projekt.

IMPACTOUR-i projekt viis kokku kultuuriturismiga seotud sidusrühmad ja teadlased, pakkudes innovaatilisi lahendusi ning strateegiaid kultuuriturismi poliitikate ja tavade täiustamiseks. Projektis osales 12 partnerit üheksast Euroopa riigist, kelle hulka kuulusid kultuuriturismi arendajad, teadusasutused ja poliitikakujundajad nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil. Balti Uuringute Instituut uuris projektis kultuuriturismi ja majandusarengu seoseid, pakkudes välja uusi lähenemisteid ja edendades andmeanalüütiliste meetodite rakendamist kultuuriturismi mõjude hindamisel.

Lisaks töötati projekti raames välja uuenduslik veebitööriist, mis kasutab tehisintellekti ja masinõppe võimekusi, et hinnata ja mõõta kultuuriturismi mõju sihtkohtadele. Partnerite toel arendati seejuures jätkusuutlikke lahendusi, mis aitavad maksimeerida kultuuriturismi positiivseid mõjusid nii majandusele kui ka kohalikule kogukonnale.

Kultuuriturismi võimalused ja väljakutsed

Kultuuriturismil on suur potentsiaal toetada jätkusuutlikku arengut, edendades piirkondlikke ja makropiirkondlikke strateegiaid ning meelitades külastajaid, kellel on siiras huvi kohalike väärtuste, kogemuste ja toodete vastu. Samas toob see kaasa ka mitmeid väljakutseid, nagu ülerahvastatus, ebavõrdne turistide jaotus, kultuuriline omastamine, gentrifikatsioon ja autentsuse taandumine.

Seetõttu on oluline süvendada arusaama kultuuriturismi jätkusuutlikust arengupotentsiaalist, keskendudes edukatele poliitikameetmetele, kogukonnapõhistele lähenemistele ning uutele digitaalsetele ja analüütilistele rakendustele kultuuriturismi juhtimisel ja planeerimisel. Sellesse annab olulise panuse Springeri kirjastuse poolt välja antud raamat raamat „Advances in Cultural Tourism Research. Proceedings of the International Conference on Cultural Tourism Advances” („Kultuuriturismiuuringute edusammud. Rahvusvahelise kultuuriturismi konverentsi toimetised“), kus avaldati Balti Uuringute Instituudi kui IMPACTOUR-i projekti partneri kaasautorlusel kaks peatükki. Raamat kätkeb endas mitmete kultuuriarendusprojektide tulemusi, mis viidi ellu aastatel 2020–2023, ning toob esile innovatiivsed lähenemised kultuuriturismi valdkonnas.

Kaasloome meetod kultuuriturismi mõju suurendamiseks

Uued tehnoloogiad ja strateegiad mängivad võtmerolli turismi arengus ja konkurentsivõime tugevdamisel. Kestlik kultuuriturism pole enam pelgalt tulevikusuund, vaid tänapäeva vajadus, mis nõuab oskuslikku juhtimist ja teadlikke otsuseid. IBS-i teadusdirektor Tarmo Kalveti kaasautorlusel loodud peatükk „Co-Creation Method for Fostering Cultural Tourism Impact” („Kaasloome meetod kultuuriturismi mõju edendamiseks“) tutvustab IMPACTOUR-i projekti raames välja töötatud koosloome meetodit. See uuenduslik lähenemine on loodud eesmärgiga võimendada kultuuriturismi positiivset mõju erinevates sihtkohtades.

Meetod keskendub tõhusate strateegiate ja tegevuste rakendamisele, mis võimaldavad jälgida ja suurendada kultuuriturismi mõju. Oluline osa sellest on andmete kogumine ja analüüs mitmest allikast – alates turismiettevõtjatest kuni kohalike kogukondadeni, et luua terviklik ja kaasav otsustusprotsess. Tulemuseks on soovitused, mis edendavad positiivseid mõjusid, minimeerivad negatiivseid ning toetavad jätkusuutlikku ja pikaajalist arengut. IMPACTOUR-i projekti kogemusest selgub seejuures, et kultuuriturismi sihtkohtade edu ja areng sõltuvad suuresti nende piirkondlikust kontekstist. Seetõttu on sihtkohtade väljakutsed ja eesmärgid kõikjal väga erinevad.

Kultuuriturismi juhtimise uus defineerimine

Kultuuriturismil on tohutu potentsiaal majandusarenguks ja töökohtade loomiseks, kuid selle mõju tuleb hoolikalt jälgida ja hinnata, et teha poliitilisi otsuseid selle majandusliku potentsiaali parimaks kasutamiseks. IBS-i Tarmo Kalveti ja kolleegide valminud analüüsis „Redefining Cultural Tourism Leadership: Innovative Approach and Tool” („Kultuuriturismi juhtimise ümbermõtestamine: innovatiivne lähenemine ja tööriist“) rõhutatakse, et kultuuriturismi ökosüsteem peab olema valmis majanduse elavnemisele järele jõudmiseks, mida toetavad kolm põhisammast: andmed, inimesed ja tehnoloogia.

Digitaalne transformatsioon loob kultuuriturismi jaoks uue mitmekesisuse, kus esile kerkivad uued turud ja turistiprofiilid, mis keskenduvad rohkem kvaliteedile kui kvantiteedile. Sageli tähelepanuta jäetud ligipääsetavuse parandamine tooks märkimisväärset kasu kultuuriturismi ökosüsteemile.

Andmete tõhus kasutamine on hädavajalik, et parandada suhtlust ja koostööd kõigi osapoolte vahel. Kohalikud kogukonnad ja väiksed ettevõtted mängivad seejuures keskset rolli kultuuriturismi innovatsiooni ja ettevõtluse edendamisel, luues tugevaid ja emotsionaalseid sidemeid kohalike kultuuriliste juurte kaudu.

Miks on see märkimisväärne?

Turismisektor omab maailmamajanduses üliolulist rolli: 2018. aastal oli turism maailma kõige kiiremini kasvav sektor, panustades tol aastal 2,8 triljoni dollariga SKP-sse. Seejuures moodustab Euroopa märkimisväärse osa ülemaailmsest turismist. IMPACTOUR-i projekti tulemused aitavad tähelepanu osutada sellele, kuidas innovaatilised meetodid ja kaasavad strateegiad saavad kultuuriturismi jätkusuutlikku kasvu toetada.